Asendamatu Helju Veedam

"Tantsige, siis on hing noor!" ütleb hiljuti 65 eluaasta juubelit tähistanud tantsuõpetaja Helju Veedam. Foto: Matti Kämärä

Kuidas olla 65aastaselt kergejalgne nagu plika ning sire nagu arukask? Tuleb 40 aastat tantsimist õpetada − nii naistele kui meestele, nii koolijütsidele kui memmedele!

Kiviõli regioonis ligi 40 aastat tantsimist õpetanud Helju Veedam just selline ongi − kergejalgne nagu plika ja sire nagu arukask.

99,9 protsenti

"Ilus, väga ilus!" jääb Veedam Kiviõli naisrühma Tuhkali sooritusega trennis rahule, kui "Üits paigake" on viimase taktini läbi tantsitud.

Ilus tants see "Üits paigake".

Ja väga ilusti tantsitud.

"Nende naistega võib luurele minna," muheleb õpetaja, kiites Tuhkali kokkuhoidvaid, tragisid ja sõnapidavaid tantsunaisi, kes jätavad trenni tulemata vaid siis, kui...

Tundub, et ükski põhjus pole selleks piisavalt hea, sest kindlustunne, et kõik prooviks kohale tulevad, on naiste endi sõnul 99,9 protsenti.

Vot see on alles protsent!

Aga pikka juttu siin ei aeta, seda enam, et uus tants tahab õppimist.

Otsast peale

"Käsi tööle! Siruta!"

"Põlvetõste! Tõsta! Tõsta!! Tõsta!!!"

"Hoia ringi!"

"Ära kalluta taha!"

"Ole valmis... Pööre, pööre ja sirutus!"

"Vaade publikusse!"

Ainult tantsuõpetajad suudavad jagada nii palju õpetussõnu korraga!

"Palju parem!" saab tantsijatele käigupealt osaks ka innustav kiitusetera.

Muusika vaikib ja...

Tants läheb otsast peale!

"Tõsta, tõsta kõrgele! Ja sirutus, hops!"

"Hoia!"

"Jookse, jookse!"

"Ole valmis... Pööre, hops, hops!"

"Super!"

Korrata, korrata!

Möödunud suvel peetud suurel tantsupeol tantsis Tuhkali otse president Toomas Hendrik Ilvese nina all.

Iga rühma esiritta ei panda.

"Tahtsime staarid olla, aga mitte nii staarid," kostavad naised selle peale lõbusalt.

Mõne aasta eest, suur tantsupidu silme ees, kokku tulnud rühm pole õpetaja rõõmuks seda nägugi, et võiks tantsimises pidude vahepeal pausi teha.

Veedam tunnistab, et pelgas seda veidi − et naised pausi peale vajutavad − ega julgenud nende plaanide kohta otse küsidagi.

Sügisel olid naised aga ise kõps kohal ning laialiminemise asemel räägiti tantsuriiete muretsemisest.

Tuhkali oli üks neist Veedami paljudest rühmadest, kes tema 65 aasta juubeli kontserdil märtsis Kiviõli rahvamajas esinesid.

Nii suurt rahvatantsijate pidu pole seal majas olnud juba 15 aastat. "Mõtlesin, et kui tuleb 50 inimest, on juba hästi," märgib Veedam. Aga tuli nii palju, et kõik ei mahtunud istuma.

Kahe aasta pärast, kui Veedamil on jälle juubel − 40 aastat saab tantsuõpetaja staaži täis −, tasub nii vägevat pidu igal juhul korrata! "Oi jessuke, jah," kostab ta selle peale, meenutades, et vanasti sai igal kevadel suur aruandekontsert maha peetud. "See oli nagu aamen kirikus."

Peotants ja rivitants

Selja taha jäänud aastakümneid meenutades paneb Veedamit ennastki imestama, kui palju sai nooruses ära tehtud. Õpetamas sai käidud nii Kiviõlis kui Lüganusel, nii Püssis kui Maidlas, nii Aseris kui  Erras. "Kuidas see üldse oli võimalik?!"

Alles nüüd on selles piirkonnas asendamatu Veedam − rahvatantsu A ja O − saanud endale järeltulija, ikka oma õpilaste seast.

Veel enne kui rahvatants tema südames koha leidis, oli seal võistlustants. Olles lõpetanud 1970. aastate Eesti esitantsupaari Aavo ja Tamara Lossmanni käe all tantsuõpetaja kursused, õpetas Veedam valssi ja rumbat ja sambat ja džaivi ja tšatšat ja fokstrotti ja quickstep'i...

Seda, kui uhkeid poognaid Veedam ise oma abikaasaga, kes oli samuti võistlustantsu õppinud, Kiviõli tantsupõrandatel keerutas, mäletatakse siiani!

Aga aeg läks ning tšatša ja džaivi asemele tulid polka ja labajalg.

Võistlustantsu kirg, mis jäi tuha all hõõguma, leidis väljapääsu line-tantsus, kus osa stiile kattub peotantsuga.

Kahe aasta pärast tähistab Veedami käe all tegutsev Kiviõli line-tantsu trupp Red Roses, mille tantsijatel on olnud pjedestaalile asja ka rahvusvahelistel võistlustel,  kümne tegevusaasta juubelit.

Nii et põhjust, miks Kiviõli rahvamajas peaks aastal 2017 taas suuremat sorti kontsert toimuma, jagub igati.

Karm, aga õiglane

Veedam tõdeb, et pärast pingelist tööperioodi võtab tal taastumine varasemast kauem aega. "Ma annan endale aru, et vanus on juba selline ja et ma ei pea enam endale ja teistele kogu aeg midagi tõestama. Aeg oleks hakata otsi kokku tõmbama ja elu rahulikult võtma," ütleb ta. "Aga miski minu sees ei lase seda teha."

Emotsionaalse inimesena, olles pealegi maksimalist, paneb Veedam oma töösse hinge, piitsutades tulemuse nimel nii ennast kui teisi. "Iga kord mõtlen ülevaatuste ajal, et see pole veel maailma lõpp, kui me tantsupeole ei pääse, aga minu teine mina ütleb, et kui juba pingutada, siis nii, et pääseb."

"Karm, aga õiglane," ütlevad Tuhkali naised oma õpetaja kohta. "Ja hea huumorimeelega."

Pärast juubelikontserti valdas tantsuõpetaja hinge rahu: "Ma olen üks ütlemata õnnelik inimene, sest ma olen terve elu saanud teha seda tööd, mida ma tahan, ja sellest tööst ei ole olnud puudust. Vastupidi − seda on olnud rohkemgi kui vaja."