Venemaa insenerfirma survestab Viru Keemia Gruppi

Kaks Petroteri tehast töötavad Kohtla-Järvel täisvõimsusel, kolmas peaks valmima tänavu sügisel. Foto: Matti Kämärä

Viru Keemia Grupp nimetab pahatahtlikeks Petroteri esimese õlivabriku projekteerimisel osalenud Peterburi insenerfirma TTU väiteid, et hilisemad täiustused on õlivabrikud ohtlikuks muutnud.  

VKG ja TTU tegid tihedat koostööd Petroteri esimese õlivabriku rajamisel. Venemaa firma kinnitab internetis oma kodulehel, et just nende tehnoloogiaga rajati 2009. aastal Kohtla-Järvel põlevkivitöötlemistehas.

Tuli kõvasti ringi teha

Viru Keemia Grupi juhatuse liikme, arendusdirektori Jaanus Purga sõnul projekteerisid TTU ja Atomenergoprojekt tõepoolest Petroteri esimese tehase. "See oli suures osas juba eelmise sajandi 50. aastatel valminud projekt, millelt oli piltlikult öeldes tolm maha pühitud. Teadsime, et sellisel kujul see tööle ei hakka, kuid millegi pinnalt oli vaja meil edasi liikuda," rääkis Purga, lisades, et edasises arendustöös  tuli VKG spetsialistidel  selleks, et  tehas tööle saada, väga suures mahus seda tehnoloogiat ja eri sõlmi täiesti uuesti projekteerida ja ehitada.

Seetõttu kulus ka esimese Petroteri täisvõimsuse saavutamiseks mitu aastat. Teise ja kolmanda  uue õlivabriku rajamisel välditi esimeses avaldunud vigu juba projekteerimisel. Peterburi firma teenuseid VKG seejuures enam ei vajanud.

Sel nädalal Põhjarannikule saadetud kirjas kinnitab TTU tegevdirektor L. Harlampovitš sügavat muret nende osaluseta projekteeritud  teise ja kolmanda Petroteri pärast. Ta väidab, et tehnoloogilistes skeemides ja konstruktsioonides tehtud muudatuste tõttu töötab teine Petroter avarii piiril, mis automaatika ülesütlemisel võib kaasa tuua katla plahvatuse. Tema sõnul on nii teise kui kolmanda Petroteri lahendused ohtlikud ja viivad majanduslikus mõttes tupikusse.

Viru Keemia Grupi avalike suhete juhi Irina Bojenko teatel on tegu ebapädeva ja põhjendamatu informatsiooniga. "Oleme seda meelt, et sellisel usaldusväärsel ja suurel ettevõttel nagu Viru Keemia Grupp pole mõtet sääraseid põhjendamatuid rünnakuid kommenteerida," märkis Bojenko.

Karm konkurentsivõitlus

Jaanus Purga selgitas, et analoogse kirjaga pöördus TTU umbes kuu aega tagasi ka VKG poole. "Selle kirja lõpus anti üsna ultimatiivses toonis mõista, et kui me ei hakka nendega koostööd tegema, siis pöörduvad nad Eesti avalikkuse poole. Eks nad tahaksid väga teada saada, kuidas meil on õnnestunud tehased käima saada.  Aga selline käitumine on üldtunnustatud insenerikultuuris täiesti vastuvõetamatu ja loomulikult me ei reageerinud sellele," sõnas ta.

Purga arvates on Peterburi firma rünnakud seotud sellega, et VKG puhul nähakse konkurenti põlevkivialaste inseriteadmiste turul. "Ega meilgi pole seda väga palju ülearu, kuid meil on siiski õnnestunud oma kogemuste põhjal alustada inseneriteenuste müümist ka välisturul. TTU esindajad käivad rahvusvahelistel foorumitel ja räägivad suurtest plaanidest, kuid näitavad oma esitlustes enamasti vaid meie Petroteri. Muud neil ette näidata pole. Meil aga on olemas uued ja töötavad tehased," märkis Purga.

TTU toob  oma kodulehel  esile, et nende ettevõte on seotud üheksa  põlevkivi arendusprojektiga. Nii Jordaanias, Usbekistanis, Birmas, Iisraelis kui mujal. Kuid kõik need peale Kohtla-Järvel asuva Petroteri on alles väga varajases arendusstaadiumis.

Teine Petroter valmis eelmisel aastal ja kolmas on plaanis avada tänavu sügisel.

VKG juhatuse esimehe Priit Rohumaa sõnul tõi eelmine aasta esile just teise tehase töökindlust. "Oleme teinud meeletult palju tehnoloogiliste sõlmede täiendusi ja parandusi. Esimese tehase puhul tuli meil väga palju lastehaigusi ette. Mõni sõlm ei olnud päris õige suurusega projekteeritud ja tema töökindlus ei olnud seetõttu päris see, mida tahaks," rääkis Rohumaa Põhjarannikule tookord ja tõi postiivseks näiteks, et teine Petroter on suutnud töötada ka 90 päeva järjest, mis on sääraste tehaste puhul väga hea tulemus.