Koolid vähendavad laste kurnatust lisavaheajaga

Järve gümnaasium on Ida-Virumaal esimeste seas, kus koormuse ühtlasemaks jagamiseks viiakse sisse lisavaheaeg. Foto: Peeter Lilleväli

Et kolmas pikale veniv õppeveerand kooliperet energiast tühjaks ei tõmbaks, soovivad Kohtla-Järve Järve ja Iisaku gümnaasium lisada kooliaastasse veel ühe vaheaja. Sama kaalutakse mujalgi.

Järve gümnaasium teavitas sel nädalal Kohtla-Järve linnavõime, et soovib alates järgmisest õppeaastast rakendada koolis viit koolivaheaega.

Nimelt annab põhikooli- ja gümnaasiumiseadus nii põhikoolidele kui gümnaasiumidele võimaluse ja õiguse kehtestada kevadperioodil üks lisakoolivaheaeg. See on võimalik, kui direktor teeb sellekohase ettepaneku, hoolekogu annab nõusoleku ja kooli pidaja selle kinnitab.

"Seda põhimõtet rakendavad mitmed koolid mujal Eestis juba mitu aastat. Selle tulemusena jaotub õppeaasta 35 õppenädalat ehk 175 koolipäeva 7nädalasteks perioodideks ning õppeaasta lõpeb 10. juuni paiku. Õpilased on kauem hõivatud koolis ja lastevanemad on rahul, et lapsed pole kolamas. Peale selle on õpilased vähem haiged, sest tekib lisapuhkus ja organism saab enne kevadet paremini taastuda," põhjendas Järve gümnaasiumi direktor Anne Endjärv.

Koolijuht lisas, et kui lisahingetõmbeaja võttis kasutusele Rocca al Mare kool ja serveeris seda kui suusareisi vaheaega, ei avaldanud see talle muljet.

"Aga kui tuttav, kelle laps õpib seal koolis, rääkis, et lapsed on vähem haiged, sest koormus on jagatud ühtlasemalt ja organism saab ühtlasemalt taastuda, oli see minule oluline argument. Kui ikka õpetajad märgivad veebruaris 60 või 80 puudujat päevas, siis see näitab, et lapsed on kurnatud," rääkis Endjärv.

Ettepanek pandi Järve gümnaasiumi õpilasesinduses ja õpetajate seas hääletusele mullu sügisel; küsimust arutas ka kooli hoolekogu. Kõik osapooled olid lisavaheaja sisseviimise poolt. "Saame juunis teha õuesõppepäevi ja väljasõite − lapsed ei pea koolipinki nühkima," kinnitas Endjärv.

Vaheaegade kuupäevad kinnitatakse igal õppeaastal eraldi, lähtudes nädalapäevadest, pühadest ja trimestri lõpust. 2015/16. õppeaasta koolivaheajad oleksid Järve gümnaasiumis järgmised: 17. - 25. oktoober (9 päeva), 19. detsember - 3. jaanuar (16 päeva), 25. veebruar - 6. märts (10 päeva) ja 23. aprill - 1. mai (9 päeva). Suvevaheaeg algaks 10. juunist.

Iisaku gümnaasiumis, kus soovitakse samuti lisavaheaeg kehtestada, ei hakka järgmise õppeaasta vaheajad täpselt Järve gümnaasiumi omadega kattuma, kuid põhimõte on sama: koormus ühtlasemalt õppeaasta peale ära jaotada ning vähendada kooli- ja tööstressi nii lastel kui õpetajatel.

Plusse on rohkem

"Mõte tuli märtsi alguses, kui vaatasin, et lapsed on nii väsinud ja unised, eriti pärast kellakeeramist. Kui hakkasin sellest õppealajuhatajale rääkima, selgus, et olime teineteisest sõltumatult täpselt samale mõttele tulnud," rääkis direktor Anneli Bogens.

Kui ideele otsiti toetust kolleegide seas, tulid õpetajad sellega kiiresti kaasa. "Kõige rohkem kõhklusi tekitas asjaolu, et õppeaasta pikeneb viie päeva võrra. Miinuseks võib ka olla, kui ühe pere lapsed õpivad eri koolides, aga plusse on kindlasti rohkem, neist peamine on koormuse hajutamine."

Bogens märkis, et varem on kolmandal veerandil korraldatud suusaüritusi, et õppimisele vaheldust pakkuda, ent nende õnnestumine sõltub ilmast − lisavaheaeg on kindlama peale minek. "Leppisime kokku, et vaheajast vaheajani on 7-8 nädalat. Juunikuusse kavandame õppeekskursioone ja matku."

Viie koolivaheaja plusse kavatsetakse lastevanematele selgitada kooli kevadkontserdil ja lasteaia lõpupeol. Volikogus tuleb küsimus arutusele ilmselt maikuu istungil. Bogensi sõnul liiguti protsessiga kiiresti edasi, et saaks järgmisel õppeaastal uuele süsteemile üle minna.

Vastastel oli ülekaal

Lisavaheaja teemal on maad kuulanud ka Kiviõli 1. keskkooli õpilasesindus. Eelmisel õppeaastal paluti õpilastel vastata küsitlusele, selgitamaks välja, kas selle järele oleks vajadus.

"Tagasiside oli pigem pooldav, aga kuna vastajaid oli vähe, polnud see hoolekogu jaoks veenev. Tundus, et õpilased ei saanud täpselt aru, et lisavaheaeg toob kaasa õppeaasta pikenemise," rääkis direktor Heidi Uustalu.

Seejärel käis õpilasesindus klassides selgitustööd tegemas ning mullu sügisel toimus debatt lisavaheaja poolt ja vastu, mis lõppes avaliku hääletusega. Uustalu sõnul osalesid hääletuses ainult õpilased ja lisavaheaja vastastel oli ilmselge ülekaal. "Tundus, et see tulemus võeti ka omaks. See ei tähenda, et teema ei võiks tulevikus uuesti päevakorda tulla," nentis ta.

Loodava Jõhvi riigigümnaasiumi direktor Tarmo Valgepea arvas, et õpilased vajavad veebruaris väikest pausi. Mäetaguse koolis, mida ta varem juhtis, lisavaheaega kui sellist polnud, küll aga mindi veebruarikuus kolmeks päevaks majast välja. 1.-5. klass veetis õuesõppepäevad kodu lähedal kas orienteerudes, suusatades või loodust jälgides. 6.-9. klassi õpilased sõitsid Käärikule ja tegid sama asja ööbimisega.

Valgepea sõnul aitas keskkonnavahetus ja värskes õhus viibimine hästi taastuda ning lasi ajul puhata. "Ega puhkus ei tähenda molutamist. Seda, kuidas hakkavad vaheajad olema riigigümnaasiumis, tahan otsustada koos õpetajate ja õpilastega, kui kool algab."