Varisev paekallas ohustab Narva promenaadil jalutajaid

Ilja Smirnov
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Narva loodusliku paekalda küljest variseb suuri ja väikesi kive. Promenaadil jalutajate täielikku ohutust ei suuda tagada ei madal piire ega ka varinguohust teavitavad hoiatusmärgid.
Narva loodusliku paekalda küljest variseb suuri ja väikesi kive. Promenaadil jalutajate täielikku ohutust ei suuda tagada ei madal piire ega ka varinguohust teavitavad hoiatusmärgid. Foto: Ilja Smirnov

Varisema hakanud paekallas on muutnud Narva promenaadi jalakäijatele ohtlikuks. Siiani on ebaselge, kes peaks tegelema promenaadil jalutajate ohutuse tagamiseks vajalike abinõude rakendamisega.

See, et Narva looduslik paekallas, millel asuvad Narva linnus ja bastionid, on varisemisohtlik, oli teada juba varemgi. Seetõttu vaatasid Narva linna arhitektuuri- ja linnaplaneerimise ameti töötajad ning sihtasutuse Narva Muuseum esindajad paekalda märtsis üle ning veendusid selles, et kallas variseb − sealt pudeneb väikesi ja suuri kivitükke.

Olemasolevast piirdeaiast ei piisa

Otse laguneva kalju jalami kõrval aga kulgeb möödunud aastal avatud Narva promenaad.

"Loodusliku klindi ja jõeäärse promenaadi vahele on püstitatud umbes 1,5 meetri kõrgune võrkpiire. Kahjuks ei kaitse see loodusliku klindi ülemisest osast lagunevate kivide eest, mis kukuvad promenaadi sellele osale, mida kasutavad jalakäijad. See on omakorda äärmiselt ohtlik, sest kivitükid varisevad ootamatult ja korrapäratult," tõdes arhitektuuri- ja linnaplaneerimise ameti ehitusjärelevalve osakonna juhataja Ellen Uusküla Narva muuseumi administratsioonile saadetud kirjas.

Uusküla tuletas oma kirjas meelde ka seda, et märtsis toimunud kohtumisel otsustati kõigepealt võtta viivitamatult tarvitusele ajutised abinõud, et tagada promenaadil jalutajate ohutus, ning hakata seejärel tegelema paekalda põhjaliku tugevdamisega.

Tarvis on viivitamatuid meetmeid

Kõigepealt ilmusid promenaadile tavalised liiklusmärgid kirjaga "Varinguoht". Ellen Uusküla aga ei ole kindel, et jalakäijad neile erilist tähelepanu pööravad, kuna enamasti on need mõeldud siiski autojuhtidele. Seetõttu arvab ehitusjärelevalve ametnik, et kiiremas korras tuleb läbi viia ohtlike kivide varistamise tööd. Sellise ettepanekuga pöörduski ta sel nädalal linnuses paikneva muuseumi poole.

Narva muuseumi direktor Andres Toode märkis, et paekalda jalamil kulgev promenaad ei kuulu mitte nende sihtasutusele, vaid linnale ning seetõttu on just viimasel õigus seal liiklemist piirata. Seepärast ootab ka Toode, millised meetmed linna arhitektuuri- ja linnaplaneerimise amet jalakäijate ohutuse tagamiseks kasutusele võtab.

"Oleme vahepeal uurinud võimalusi klindi kindlustamiseks ja konsulteerinud ettevalmistavate tegevuste asjus. Märtsi lõpus saime kätte hinnakalkulatsiooni, mille alusel läheb klindi puhastamine ja terasvõrguga kindlustamine maksma (sõltuvalt konkreetsest tööde mahust) kuni 40 000 eurot," kirjutas Toode oma vastuskirjas.

Ta lisas, et finantseerimise küsimuses võib abiks olla Narva linna arenduse ja ökonoomika amet, kust öeldi, et vajaduse korral võib ehk kasutada promenaadi ehitamise projektist üle jäävat raha. Vaatamata sellele, et promenaad on jalakäijatele juba avatud, lõpeb see projekt formaalselt alles sel aastal.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles