Ametiühingud koguvad allkirju haigushüvitise taastamiseks

Narva elektrijaamadest öeldi, et seda, kas jääda haiguslehele või käia tõbisena tööl edasi, peab otsustama inimene ise, lähtudes enesetundest ja võttes arvesse kaasneda võivaid riske. Rahaline pool aga on muidugi iseküsimus. Pilt on illustratiivne. Foto: Põhjarannik

Eesti ametiühingud koguvad allkirju petitsioonile, mille eesmärk on taastada töötajate ajutise töövõimetuse hüvitise maksmine alates esimesest haigestumise päevast. Algatatud projekt lubatakse ka lõpule viia, ent kui pikaks see protsess kujuneb, sõltub poliitikutest. Viimased aga jagavad pärast valimiste lõppu lubadusi üsna tagasihoidlikult.

Eesti ametiühingute keskliit (EAKL) kogub allkirju petitsioonile, et taastada töötajate ajutise töövõimetuse hüvitise maksmine alates esimesest haigestumise päevast. "Samuti peaks hüvitise suurus olema proportsioonis töötaja sissetulekuga, mitte sõltuma sellest, kas eelmisel kalendriaastal oli töötaja haige või vanemapuhkusel," on kirjas petitsioonis.

Ametiühingud teevad ettepaneku muuta seadusi selliselt, et tööandja alustaks haiguspäevade hüvitamist esimesest päevast 60% ulatuses ja haigekassa võtaks kohustuse üle viiendal päeval 70% ulatuses.

Praeguseks on kogutud üle poolteise tuhande allkirja ning nende kogumine jätkub mai keskpaigani. Muu hulgas tegutsevad ametiühinguliidrid ka ettevõtetes.

Vaid aja küsimus

EAKLi esimees Peep Peterson, kes eile Narva tänavail toimunud allkirjade kogumises osales, tunnistas Põhjarannikule antud kommentaaris, et riigieelarve seisukohast on nende projekt küll üsna kallis, ent ta on haigekassa juhtkonnaga juba nõu pidanud ja saanud lootustandva vastuse, et raha selleks on võimalik leida ning et ametiühingute ettepanek ei ole sugugi ebareaalne.

Asi on selles, et need kolm päeva, mida praegu töötajatele keegi ei hüvita, nõuaksid riigieelarvest vähemalt 75 miljonit eurot aastas.

"Jah, seda raha on raske leida − keeruline on erakondi veenda −, kuid ma olen kindel, et see projekt jääb riigikogusse ning kui praegune valitsus ka võimalust ei leia, siis järgmine koalitsioon leiab kindlasti," ütles Peterson.

Tööandjad toetavad

"Huvitav on see, et kui me tänavail allkirju kogume, siis astuvad ka ettevõtjad ligi ja toetavad meie ideed. Nemadki mõistavad, et see ei ole hea, kui inimesed haigena tööl käivad, ja et seda olukorda tuleb muuta," ütles Peterson. "Me rääkisime sellest tööandjate keskliiduga − nad toetavad meid ning ilmselt teevad riigikogus samuti oma ettepanekud selle kohta."

Eesti Energia Narva Elektrijaamade personalijuht Aksel Ers märkis, et riik ja spetsialistid peavad seda küsimust arutades kõiki poolt- ja vastuargumente põhjalikult kaaluma. Mis aga puudutab seda, et inimesed haigena tööl käivad, siis selle kohta ütles Ers nõnda: "Otsuse võtab lõppkokkuvõttes vastu töötaja ise: olenevalt oma enesetundest teab ta ise kõige paremini sellega kaasneda võivaid riske. Rahaline pool aga on juba omaette küsimus."

Poliitikud ei luba enam midagi

Eesti elanike allkirjadega petitsioon saadetakse mai keskel riigikogusse. Peep Petersoni sõnul on ametiühingul valmis ka sellekohase seaduse projekt.

Parlamendi liige, sotsiaaldemokraat Jevgeni Ossinovski arvab − küll mitte oma kogemusest −, et kui haigena tööl käia, siis kasvavad tervisele tehtavad kulutused hiljem veelgi. Ta on nõus, et ametiühingute tõstatatud teemat tuleb kindlasti parlamendis arutada, seda enam, et muudatusi tehti haigushüvitise maksmise korras 2009. aastal eesmärgiga raha kokku hoida, praegu aga on riigi majandusolukord hoopis teine. "Me võime nüüd analüüsida nende muutuste tulemusi inimeste tervise seisukohast."

Sellele vaatamata Ossinovski ise kodanikualgatusele alla ei kirjuta.

"Valitsuskoalitsiooni liikmena ma üldiselt iseendale petitsioone ei allkirjasta. Kuid igal juhul on ametiühingute ja inimeste aktiivsus selles küsimuses tervitatav," ütles ta.

Samuti Ida-Virumaalt riigikogusse valitud reformierakondlane Deniss Boroditš kinnitas, et arutelud nimetatud küsimuse üle käivad juba mitmetes organisatsioonides, kuid parlamendis veel mitte. "Ma arvan, et see [arutelu riigikogus] on lähiaja küsimus − vähemalt sotsiaalkomisjoni tasandil."

"Ma olen kuulnud, et inimesed käivad tööl igasuguses seisundis, et töötasust mitte ilma jääda. Muidugi ei ole see hea, eriti kui tegu on nakkushaigustega, mis võivad kollektiivis massilisi haiguspuhanguid põhjustada," lisas ta.