Talgupäev tõotab tegus tulla

Saka kanjon sai kõige hullemast prahist priiks tänu kaitseväelastele. Foto: Põhjarannik

Tänavuse talgupäeva märksõnad on tuleohutus, puhas mererannik ja vanade värvide taaskasutus; heakord käib talgutega kokku nagunii.  

Kaheksandat kevadet toimuvale talgupäevale oli meie maakonnas eilseks kirja pandud juba 97 talgut.

Tuleohutus on talgute märksõnaks pandud vaid kuuel korral, ehkki tegelikult on selliseid märksa rohkem. Tegelikult on kõik koristustalgud, aga ka mingi ala võsast puhastamise talgud tuleohutusega seotud. Ning küllap räägitakse lõkke tegemise reeglitest ja muust seesugusest tänavu enamikus kohtades, kus ühiselt tööd tegema kogunetakse. Seda tõenäolisemalt, et kurioosumina läks pühapäeval Järvamaal just talgutööde käigus põlema elumaja ning ilmselt sai tulekahju alguse maja juurde tehtud lõkkest, kui tuul sädeme maja katusele lennutas. Kohalikel vabatahtlikel pritsimeestel on põhjust põhitõdesid selgitada küll.

Avinurmes pööratakse tuleohutusele tähelepanu ka sel moel, et ulatatakse pritsimeestele naiselik abikäsi: pestakse nende majal aknad puhtaks ja tehakse lillepeenar korda.

#merionmeie

Sellise märksõna on osa talguid külge saanud tänu Eesti meremuuseumi üleskutsele mereäärseid talguid korraldada, olgu seal siis tarvis mahavisatud prügi üles korjata, mere äärde viivaid teid puhastada, võsa lõigata, pilliroogu koristada või hoopis rannapinke värvida.

Meie maakonnas tulevad mereäärsed talgud Konjus, Liimalas, Ontikal ja Aa rannas ning Narva-Jõesuus.

Saka pankranniku talgud, mille käigus kaitseväe Viru pataljoni tankitõrjekompanii 130 meest Saka kanjoni prügist puhtaks koristasid, toimusid juba läinud laupäeval.

"Me oleme seal välilaagris käinud ja õppusi korraldanud, igal aastal näeme, kui palju seal prügi vedeleb," rääkis veebel Tanel Vichterpal. "Iga kord sealt ära tulles oleme kotid prügi täis pannud ja sealt ära toonud nii palju kui võimalik. Nüüd võtsime kogu ala ette ja tegime puhtaks. Ehitusmaterjale me küll ei koristanud, neid polnud füüsiliselt kusagile panna, aga kogu lendleva prahi kogusime kokku küll. Valla tellitud konteinerid said üsna ruttu täis, kuhjasime prügiga täidetud kilekotid nende ümber. Prügi äraveoga tegeleb vald."

Muidugi tehakse korda ka Peipsiveerseid puhkekohti − Kauksi külaselts koristab näiteks Kauksi ja Kuru küla vahel järvest talvega kaldale uhutud prahti ning Tudulinna vallas võetakse ette Rannapungerja ranna koristamine.

Vanad värvid jäätmejaama

Nädal tagasi talgukevade raames alanud heategevuslik värvijääkide kogumise ja taaskasutamise aktsioon kahjuks Ida-Virumaad otseselt ei haara. Koostöös Vivacoloriga ellu kutsutud kampaania eesmärk on innustada inimesi koguma kodudest kokku kasutuskõlblikud vesialuselised värvijäägid ning annetama need taaskasutamiseks koduta loomade varjupaikadele ja Tallinna loomaaiale. Meie maakonnale lähim punkt, kuhu neid viia saab, on Virumaa koduta loomade varjupaik Rakveres. Küll aga tasub selle kampaania ajel kodus vanadele värvipurkidele kriitiline pilk peale heita ning ülearused ohtlike jäätmete vastuvõtupunkti toimetada.

Üle-eestiline "Teeme ära" talgupäev sai tõuke 2008. aasta suurest prügikoristusest ning sellele järgnenud 2009. aasta mõttetalgutest. 2014. aastal korraldati üle Eesti 1754 eriilmelist talgut kokku 45 024 osalejaga; Ida-Virumaal korraldati 91 talgut, kus osales 3025 talgulist.

Talgupäeva eestvedaja, Eestimaa looduse fondi juhatuse liige Tarmo Tüür hindab talgupäeva puhul kõige rohkem just inimeste vabatahtlikku panust, aktiivsust ja heasoovlikkust. "Nii on see ikka olnud, et talgud toovad rahva kokku. "Teeme ära" talgupäev aitab neid ammuseid kooskäimise traditsioone tänapäevasel moel elus hoida ning julgustab inimesi vaatama oma mätta otsast kaugemale, tegutsema rohkem vabast tahtest ja ühistes huvides."