Kukrusel korrastati esimene põlevkivi kaevandamise koht
22. mai 2015, 22:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eile toimusid Kukrusel heakorratalgud, et puhastada välja koht, kus Baltisaksa aadlik Robert von Toll võttis esimesena teadlikult kasutusele põlevkivi.
"Eesti põlevkivi kaevandamise ajaloost on teada, et Robert von Toll oli esimene, kes alustas 19. sajandi keskel kasu saamise eesmärgil ja käsitsi meetodil põlevkivi kaevandamist Kukruse mõisa aladel," ütles TTÜ Virumaa kolledži ja põlevkivi kompetentsikeskuse infospetsialist Küllike Kullerkupp.
Talgute eesmärk oli ala korrastamine prügist ja vana kaevanduse nõlva väljapuhastamine, et paljanduvad geoloogilised kihid külastajatele nähtavaks muuta.
Talgute mõte tekkis Kullerkupu sõnul sellest, et Ida-Virumaale tehakse palju õppekäike, mille käigus võiks põlevkivi geoloogilisi kihte külalistele näidata. "Kukruse on selleks sobiv koht."
Infotahvel lisaks
"Siin võeti esimesed proovid ja vaadati, et ohhoo, kivi põleb, sellega saaks midagi kasulikku teha! Tollid ajasid selle viinaköögi ahju. Siiani oli see koht avalikkusele eksponeerimata ja tähistamata," nentis põlevkivi kompetentsikeskuse teadus- ja uuringujuht Margus Pensa.
Pärast ala korrastamist tähistatakse see infotahvliga. "Praegu on meil kokkulepe, et stendi paneme tee äärde. Aga kui kellelgi tekib sügavam huvi, saab ta jalutada nõlva juurde. Katsume seda nii palju puhastada ja rämpsu ära vedada, et natukene geoloogilist aluspõhja välja tuua. Kindlasti tuleb töödega jätkata ja võib-olla järgmisel aastal saame ka väikese trepi teha," rääkis Pensa.
Infotahvli sisu paneb kokku TTÜ mäeinstituut. Instituudi assistent Veiko Karu ja ligemale 30 tudengit lõid eile talgutel kaasa.
Nagu Lasnamäe kanal
"Kui siin puhtaks saab, hakkab see välja paistma nagu Lasnamäe kanal, kus paljastub paekivi. Kukrusel saab siis näha, kus asub põlevkivi ja mis on selle peal," rääkis Karu.
Tema hinnangul muutub põlevkivi õppering nüüd terviklikumaks: alustades Kukrusel teadaolevalt esimesest põlevkivi kaevandamise kohast saab järgmisena sisse põigata Tollidele pühendatud polaarmõisa, seejärel käia Kukruse mäel ja põlevkivimuuseumis, vaadata Kohtla-Järvel tegutsevat tööstust ja lõpetada Kohtla-Nõmmel kaevanduspargis-muuseumis.
Eile käisid TTÜ mäeinstituudi tudengid õppepäeval Estonia kaevanduse rikastusvabrikus. "Talgud olid tänase sajuse ilmaga tulevastele mäeinseneridele täiesti sobiv praktika. Kaevanduskäigus tilgub samuti vett kaela ja temperatuur on umbes 8 kraadi," muigas Pensa.
2010. aastal korrastati "Teeme ära" talgute raames Kukrusel kaevanduse stolli suue ja selle lähiümbrus. Eesti esimese allmaakaevanduse koht oli samuti seisnud mitukümmend aastat niisama ja märgistamata.