Ida-Viru juhid pole võimalikust põgenike voolust suures vaimustuses

Illuka paulaskeskus pandi kinni 2013. aasta veebruaris ja kohalik vallavanem ei mõista siiani selle teo mõttekust. Foto: SCANPIX

Ida-Virumaa omavalitsustegelased ja poliitikud on äkki kui taevast kaela langenud pagulaste küsimuse puhul koos kohaliku elanikkonnaga arusaamatuses. Ühel meelel ollakse, et Eesti pole suureks pagulaste vooluks valmis.

Illuka vallavanem Oleg Kuznetsov ütleb, et Illuka on ainuke vald, millel on pagulaskeskuse kogemus − selle põhjal võib öelda, et inimesed on inimesed, on nad valged või mustad.

Oli pagulaskeskus

Kuznetsov tunnistab, et Illuka pagulaskeskusega oli vahel mõni arusaamatus, aga need said lahendatud. Praegu ei ole Illukal elamispaika pakkuda − mõned korterid seisavad tühjalt, aga need on eraomandis ja vald ei saa neid käsutada.

Vallavanema sõnul on siiani küsimus, miks Illukal suleti veebruaris 2013 põgenikekeskus, mis nüüd asub Vaos Lääne-Virumaal.

"Siiani arvan, et Illuka sobis keskuseks palju paremini kui Sirgala ja Viivikonna, millest juba räägitakse, et sinna võiks pagulasi paigutada. Keskus siit ära kolida oli poliitiline otsus. Mind tõesti huvitab, miks Illuka keskus suleti. Kui inimene otsib varjupaika − st rahu ja turvalisust −, siis meil oli see tagatud. Keskus asus Narva jõe ääres, külast kilomeeter eemal ja kõik varjupaiga tingimused olid täidetud. Ametnikud vahest leidsid, et neil on liiga kaugel käia, transpordiküsimus oli lahendamata, ja Riigi Kinnisvara AS müüs keskuse hoopis enampakkumisel eraomandisse; selle ostis üks firma," rääkis Kuznetsov.

Illuka vallavanem loodab, et vahest mõtleb riik ümber ja keskus ostetakse tagasi. Tähelepanuväärne on fakt, et 15 aastat tagasi oli Illuka vald ainus omavalitsus, kes nõustus pagulaskeskust oma valla territooriumile võtma. Tollal lähtuti ka sellest, et keskus annab uusi töökohti ja aitab kaasa n-ö ääremaa arengule.

"Arvud, mis meediast läbi käivad, ei ole reaalsed, me ei saaks sellise hulga pagulastega hakkama. Muidugi võib kõike üle elada, aga milleks endale ilmselt üle jõu käivaid kohustusi võtta?! Meie ministrite kohus on teha nii, et see karikas läheks mööda," arvas Kuznetsov.

"Pole valmis"

Riigikogu liige Valeri Korb, varasem Kohtla-Järve linnapea, arvas, et pagulaste arv, mis on praegu Eesti puhul nimetatud, on liiga suur.

"Selleks, et näiteks Kohtla-Järve saaks pagulasi vastu võtta, peaks olema riigieelarves rida, sest linnaeelarves selliseid võimalikke kulusid pole. Ma toetaksin valitsust, kes tunnistab, et kõne all olevad arvud on mõeldamatult suured. Inimesed, kes Eestist sellekohaseid läbirääkimisi peavad, võiksid meile anda rohkem informatsiooni, et teaksime täpsemalt, mida meist tahetakse ja kuhu me üldse liigume selle poliitikaga − tuua inimesed siia, Eestisse, elama," rääkis Korb.

President Ilves mainis, et meil on niigi migrante, kelle integreerimisega me pole hakkama saanud, mida riigikogu liige sellest arvab? "See on presidendi arvamus, ma pole veel valmis seda kommenteerima. Integratsioon ja kuidas me sellega oleme toime tulnud, on pikk lugu. Aga selle peale võiks mõelda küll," ütles Korb.

"See teema tabas meid nii ootamatult ja me peame seda rohkem kaaluma ja läbi arutama ning see on võimalik, kui meil on rohkem informatsiooni. Praegu on vaid kuulujutud Brüsseli poolt. Ühel päeval räägitakse kolmesajast, teisel päeval kümnest tuhandest. Arvan, et valitsus peab täpselt ütlema, mis tasemel läbirääkimised toimuvad ja mis sellest saab," lisas rahvasaadik.

Mitmesugused hirmud

Narva linnapea Eduard East tunnistas samuti, et "pole eufoorias sellest põgenike teemast".

Narvas ei ole praegu küll kohta, kuhu põgenikke paigutada. Peame aru saama, et tegu on inimestega, kes on meile võõraste traditsioonide ja kultuuritaustaga nii suhtlemise kui käitumise poolest, mille tõttu nende sulandumine ühiskonda on kindlasti keerulisem. Teine aspekt on majanduslik: meil pole kuskilt võtta töökohti uutele pagulastele. Kuidas nad ära elavad, kust võtta sotsiaalabiks vajalikud summad, mida ei jagu paraku ka kohalikele puudustkannatajaile?" arutles East.

Narva linnapea ei nõustu väitega, et Eestis pole korralikult hakkama saadud ka suure osa mitte-eestlaste integreerimisega 25 aasta jooksul. "Vastupidi, meie vene elanikkond on rõhuvas enamuses Eesti Vabariigile väga lojaalne ja aitab kaasa tema õitsengule. Kas siia tulevad süürlased integreeruvad hoopis venekeelsesse keskkonda − see on keeruline küsimus. Tegu on ikkagi inimestega, kes on täiesti teistsuguse taustaga ja ellusuhtumisega. Kui nad tulevad siia, peavad nad aru saama, et alluvad meie korrale, meie ellusuhtumisele ja seisukohale, kuidas ühiskond toimib. Et igaüks peab sellesse ühiskonda panustama, et ta areneks," rääkis East.

East arvab, et nii eesti kui vene keelt kõnelevad inimesed võtavad Eestis põgenike teemat valuliselt. "Oleme kõik ühe ühiskonna liikmed ja suurema osa taust on kristlus − ükskõik, kas õigeusk või luterlus, meil on samasugune taust. Pagulastesse ei saa suhtuda ühe puuga − kõik on erinevad. Ja nad ei lahku oma kodumaalt niisama. Kui tegemist on massilise põgenemisega, siis on miski nende koduriikides väga valesti läinud. Küsimus on ainult selles, kas nende riikide probleem on ka meie probleem ja kui kaugele me selle nn humanitaarabiga peame minema," arvas linnapea.

East tunnistab, et võimalik põgenike vool on eriti raske väikese ühiskonna jaoks. Iga inimese käitumise mõju ühiskonnale on suurem kui suures riigis. Meil puudub ka koloniaalriikide taak: me pole sajandite jooksul Aafrikast või Aasiast rikkust ammutanud. Sestap kaasvastutus puudub, aga teema on südamel," ütles East.