Lõvid ja lõvikutsikad kaunistavad Narva promenaadi

Eile tutvustas skulptor Aivar Simson oma kätetööd narvalastele. Lastele pakkusid kivilõvid kohe huvi − just nii oligi see mõeldud. Foto: Ilja Smirnov

Umbes kilomeetri pikkuse Narva kaldapromenaadi rajamisele läks mõttest projekti lõpetamiseni üheksa aastat ja umbes viis miljonit eurot. Kuid see pole veel kõik. 

Narva kaldapromenaadi kui jalutuskoha esimene avamine toimus juba mullu sügisel, eile aga tähistati projekti tegelikku lõpetamist. Asja krooniks olid äsja paigaldatud skulptor Aivar Simsoni loodud kujud − kaheksapealine lõvipere.

Simson ise on üldiselt rahul, kuidas tema ja arhitekt Andres Männi loodu oma asukohas, see on kaldapromenaadi nn Rootsi terrassi mänguväljakul välja näeb.

"Loomulikult võiks alati midagi parandada, kuid ma olen väga rahul, kui nägin lõvidele roninud lapsi," ütles skulptor Põhjarannikule pärast seda, kui oli isalõvi, kaks emalõvi ja kutsikate karja kilekattest vabastanud.

Narva linnaarhitekt Peeter Tambu, kes omal ajal kaitses promenaadi jaoks hoopis teistsugust skulptuuriprojekti, tõdes, et nüüd ei ole meil ei esimene ega teine, vaid hoopis kolmas loominguline töö, see tähendab, et kõik on mitu korda muutunud.

"Meie linnas liigub kõik nii vaevaliselt ja selliste skandaalidega, et kui lõpuks on midagi tehtud, on meil selle üle ainult hea meel ja me oleme kõigega rahul," vastas linnaarhitekt naeratades küsimusele, kuidas talle projekti lõpptulemus meeldib.

Vandalism on Narvas üliterav probleem

Narva linnapea Eduard East märkis, et promenaadist poleks mingit kasu, kui piirilinlased seda omaks ei võtaks. Nad on aga seda teinud, nagu on näidanud aeg mullu sügisest siiani.

"Te jalutate siin," pöördub linnapea eile lõvipere pidulikule avamisele tulnud inimeste poole. "Mõned teist püüavad siin kala, mõni tegeleb spordiga, te osalete linna üritustel, millest on kohane rääkida pärast eelmisel nädalal toimunud linnapäeva. Te olete selle koha väga hästi vastu võtnud. Nüüd on jäänud meil seda hoida."

Linnaarhitekt Peeter Tambu on linnapea viimase lausega väga nõus, sest ka tema loodab, et promenaadi ja lõvisid ära ei lõhuta: "Meil on aasta jooksul promenaadi juba nii palju lõhutud! Linnuse pargis lõhutakse iga nädal ja muuseum on juba nende kulutuste jaoks vihiku sisse seadnud," ütles ta.

Tambu sõnul on Narvas sellise negatiivse eripäraga alati arvestatud, kuid projekteerijad, ehitajad ja skulptorid tavaliselt alahindavad narvalaste jõudu ja nutikust.

"Näiteks linnuse pargist varastati müüri valgustanud prožektorid, mis olid silla külge kinnitatud: teades, et seal on videovalve, ja soovides kaadrist välja jääda, roomas mees mööda vallikraavi, kuid viis ikkagi need lambid ära. Siis varastati samast pargist roostevabast terasest infokilbid ära − lõigati aluselt maha. Kuid selleks tuleb vajalikud tööriistad kaasa võtta, see tähendab, et see pole enam isegi mitte vandalism. Ja nii igal pool! Lõhutakse maasse ehitatud valgusteid − me tellime alati neid, mis on mõeldud sõidutee jaoks ja mis peavad vastu kaheksa tonni. See tähendab, et neist võib veokiga üle sõita, kuid meie kõnniteedel lõhutakse need ära. Meil on videosalvestis: mees tuleb kolm õhtut järjest ja iga kord on tal kaasa suurem ja raskem tööriist, sest talle ei anna asu maast tulev valgus, jalaga aga klaasi ära ei lõhu."

Tambu tegi järelduse, et sellisel tasemel vandalism on iseloomulik ainult Narvale: "Ma ei ole isegi jõe teisel kaldal midagi sellist näinud, ma ei tea, miks see siin nii on..."

Töö promenaadil jätkub

Narva arenduse ja ökonoomika ameti projektide osakonna juhataja Anne Veevo arvas, et üheksa aastat, mis on möödunud promenaadi idee vormistamisest 2006. aastal projekti lõpetamiseni praegu, on üsna lühike aeg: "Arvestades seda, et linn on panustanud ainult kümme protsenti omafinantseeringut algstaadiumis ja 15 protsenti ehitusstaadiumis."

Veevo ütles, et projekti raames õnnestus linnal veidi raha säästa, mida nüüd kasutatakse kaldaäärsete vanade bastionide müüride kindlustamiseks. "Praegu käivad seal tööd, kuid need on sellised väikesed tööd, mis ei tohiks promenaadi igapäevast elu ja jalutamist segada." Kuu ajaga tehakse Dahlbergi müüri juures lisadrenaaž, et tugevad sademeveed ei viiks ära graniidipuru, nagu see mullu suvel juhtus.

"Tegelikult on promenaad selline koht, kus kogu aeg on vaja mingit uuendamist ja arengut ning loomulikult säästvat suhtumist. See tähendab, et minu arvates ei tule töödel kunagi lõppu," lisas Veevo.