Ida-Viru omavalitsusjuhid pagulaste tulekut ei pelga

Erik Gamzejev
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Siseminister Hanno Pevkur ja sotsiaalkaitseminister Margus Tsahkna olid rahul, et leidsid oma pagulaste vastuvõtmise teemalise selgitustuuri esimeses peatuskohas Jõhvis siinsete omavalitsusjuhtide poolt mõistmist.
Siseminister Hanno Pevkur ja sotsiaalkaitseminister Margus Tsahkna olid rahul, et leidsid oma pagulaste vastuvõtmise teemalise selgitustuuri esimeses peatuskohas Jõhvis siinsete omavalitsusjuhtide poolt mõistmist. Foto: Peeter Lilleväli

Ida-Viru omavalitsusjuhid ei karda, et 150 sõja eest põgenenud pagulase vastuvõtmine Eestis võiks tekitada tõsiseid probleeme. 

Siseminister Hanno Pevkur ja sotsiaalkaitseminister Margus Tsahkna olid teisipäeval üllatunud, et nendepagulaspoliitika niinimetatud selgitustuuri esimeses peatuspaigas, kus olid koos Virumaa omavalitsusjuhid, oli suhtumine teemasse sedavõrd rahulik.

150 sõjapõgenikku Eestisse

Pevkur oli just öösel naasnud Brüsselist, kus eelmisel õhtul oli sündinud kokkulepe, millega jagati liikmesriikide vahel ära 55 000 sõjapagulast, kes on praeguseks jõudnud Itaalia ja Kreeka põgenikelaagritesse. Eesti osa on võtta kahe aasta jooksul vastu 150 pagulast ning leida nendele inimestele eri omavalitsustes elupaik ja aidata neil siinsesse ühiskonda sisse elada: leida tugiisikud ja töökoht, õpetada eesti keelt.

Pevkur selgitas taustaks, et igal aastal saabub Eestisse erisugustel põhjustel ligemale 7000 inimest, kellest pooled ei ole Euroopa Liidu liikmesriikide kodanikud. Märgatavalt on aga hakanud kasvama rahvusvahelise kaitse taotlejate arv. Kui viis-kuus aastat tagasi oli neid aastas kümne-paarikümne ringis, siis tänavu on neid juba 139. Samas on Pevkuri sõnul seni rahuldatud 10-15 protsenti taotlustest, ülejäänute puhul on tuvastatud, et neil puuduvad selleks sisulised põhjused. Kõige rohkem varjupaigataotlejaid tuleb Eestisse praegu Ukrainast, Venemaalt ja Gruusiast. Neljandale kohale selles pingereas on tõusnud mitmeid aastaid kodusõjas olev Süüria. See on ka riik, kust peaks kõigi eelduste kohaselt pärinema ka enamik 150 pagulasest, keda Eesti nõustus vastu võtma.

Pevkur tõi võrdluseks, et maailmas on praegu 60 miljonit inimest, kes otsivad pelgupaika nende kodumaal toimuvate sõjaõuduste eest.

Ülevõimendatud probleem

Kohtla vallavanem Etti Kagarov, kes kuulub ka Ida-Viru omavalitsuste liidu juhatusse, märkis, et siinsed valla- ja linnajuhid ei ole eelseisva pagulaste vastuvõtmise vastu. "Minu arvates on pagulaste teemaga seotud probleemid kõvasti üle võimendatud mõnede erakondade poolt tähelepanu võitmiseks. Esile tuuakse üksikuid nüansse, mille ümber kõva kära tehakse. Kui teemasse süüvida, siis tegelikult ei ole põhjust selles midagi hirmsat näha," leidis ta.

Ka Jõhvi vallavanem Aivar Surva leidis, et teema on ülepaisutatud ja Jõhvi-sugune omavalitsus leiaks vajaduse korral ikka võimaluse mõne pagulaspere vastuvõtmiseks.

Kiviõli linnapea Nikolai Vojeikini meelest tuleneb inimeste peamine umbusk sellest, et riik pole suutnud aidata mitmeid kohalikke probleeme lahendada, aga nüüd võtab veel lisakohustuse. Ta tõi näiteks Kiviõli linnas olevad tühjad tondilossid, mille lammutamiseks pole raha leitud.

Aseri vallavanema Arthur Sepperni sõnul on pagulaste vastuvõtmine mõistetav, kuid ta soovitas, et ministrid käiksid sellega seotut ka väiksemates kohtades ise selgitamas.

Loomulik reaktsioon

Margus Tsahkna rääkis Põhjarannikule, et Eesti elanike umbusk pagulaste vastuvõtmisel tulenes Euroopa Komisjoni esmasest ettepanekust, et me peame sunniviisil vastu võtma 1064 pagulast. "Ja kui me ei võta, siis hakatakse hääletama. Vastuseis sellele oli nii minu enda kui enamiku Eesti inimeste loomulik ja ainuvõimalik reaktsioon," tunnistas Tsahkna. Umbusust lahti saamiseks ei olegi Tsahkna sõnul muud teha, kui selgitada, milline on tegelik olukord. "Meil ei ole täna oodata massilist pagulaste sisserännet ega illegaalset immigratsiooni. Riik kontrollib väga täpselt, mis toimub. Neid, kes kokkuleppel Euroopa Liiduga sisse tulevad, on tegelikult 150 inimest kahe aasta jooksul. Isegi kõik omavalitsused, kui nad seda ka väga tahaksid, ei saa endale oma pagulasperekonda," kinnitas Tsahkna, lisades, et tal on hea meel, et ta leidis Ida-Viru omavalitsusjuhtide seas mõistmist.

Hanno Pevkur lisas, et seoses pagulasteemaga on kõige olulisem, et ei tekiks hirmu külvavaid valemüüte ja kuulujutte. "Need 150 pagulast ei muuda meie ühiskonda. Nende vastuvõtmine on sõja ja vägivalla eest põgenenud inimestele võimaluse andmine alustada uut elu turvalises paigas," märkis ta.

Siseminister ütles, et praegu ei ole veel teada, milliste põhimõtete alusel pagulasi omavalitsuste vahel jaotama hakatakse. "Suuremates linnades on rohkem võimalusi nendega tegelemiseks ja ka paremad võimalused tugiteenusete pakkumiseks. Väiksemates kohtades on kindlasti eelduseks ka töökoha saamise võimalus. Kui inimesel on olemas elupaik ja töökoht, siis on võimalik ka muu sotsiaalse suhtlusega edasi minna," arutles ta.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles