Ringkonnakohus jättis Männi ja Maritsa vahi alla
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tartu ringkonnakohus ei rahuldanud sel nädalal ärimehest Jõhvi volikogu liikme Allan Männi ning endise vallavalitsuse liikme Märt Maritsa kaitsjate kaebusi kohtumäärustele, millega korruptsioonis kahtlustatavad Mänd ja Marits vahi alla võeti.
Ringkonnakohus arutas Männi ja Maritsa kaitsjate kaebusi teisipäeva ennelõunal ning otsustas samal päeval, et Viru maakohtu vahistamismäärused jäävad jõusse.
Prokuratuur ei toetanud vabastamist
Prokuratuur oli ringkonnakohtus seda meelt, et korruptsioonikuritegudes kahtlustatavad mehed peavad jätkuvalt vahi all olema.
Viru ringkonnaprokuratuuri juhtivprokurör Margus Gross on varem Põhjarannikule põhjendanud kahtlusaluste vahi alla võtmise vajadust sellega, et nad võivad jätkata kuritegude toimepanemist. Tema sõnul oli mõlema mõjujõud Jõhvi vallavalitsuse ametnikele suur ning nad kasutasid seda ära. "Allan Mänd käitus Jõhvi vallamajas nagu oma äriühingus," väitis Gross. Tema sõnul on kaitsepolitsei ametnikud teinud selles kriminaalasjas tõendite kogumisel väga head tööd ning selle kinnituseks on ka asjaolu, et kohtunik pidas kahtlustuste esitamist Männile ja Maritsale põhjendatuks. Gross ütles tänavu juunis pärast mõlema vahi alla võtmist, et kuigi Märt Marits viimasel ajal enam vallavalitsuses ei töötanud, vaid tema tööandja oli Allan Mänd, jätkus Maritsa mõjutustegevus vallaametnikele.
"Nende eelnev käitumine näitas, et mõningate protsesside kiirendamiseks kasutasid nad ebaausaid võtteid. Kogutud tõendite pagas näitab, et vallavalitsuse töötajad olid sellest mõjutamisest häiritud," sõnas prokurör toona. Küsimusele, kuidas võiksid Marits ja Mänd vabadusse saades uusi kuritegusid toime panna, vastas Gross, et kuna nende mõjuvõim vallavalitsuses on endiselt suur, siis saavad nad seda enda eesmärkide saavutamiseks ära kasutada või ka näiteks vallaametnikke altkäemaksuga mõjutada.
Eile ütles Viru ringkonnaprokuratuuri pressinõunik Jelena Filippova Põhjarannikule aga nii: "Prokuratuur leiab, et kahtlustatavate vahi all pidamise alused pole ära langenud ja vahistamisele järgnenud ajal pole toimunud sedavõrd kaalukaid muutusi faktilistes asjaoludes, mis peaks tähendama valitud tõkendi muutmist."
Allan Mäni kaitsja Allan Valk ütles, et pole oma kaitsealusega veel lõplikku otsust teinud, aga tõenäoliselt esitab ta määruskaebuse riigikohtule. "Esitasime ringkonnakohtule ka konkreetsed vastuväited prokuratuuri seisukohtadele, kuivõrd neid aga antud menetlusetapis arvestati, on iseasi. Igatahes ringkonnakohtu määrus oli eile selline," sõnas Valk.
Maritsa ja Männi pidasid kaitsepolitseinikud kinni tänavu 18. juunil, misjärel toimusid läbiotsimised mõlema kodus ning ka Jõhvi vallavalitsuses.
Kautsjon või jalavõru
Allan Mändi kahtlustab prokuratuur altkäemaksu andmises Maritsale ning mõjuvõimuga kauplemises, Maritsat aga altkäemaksu võtmises, mõjuvõimuga kauplemises ja riigihanke menetluse nõuete rikkumises. Peamised kahtlustused on seotud Allan Männi juhitud Jõhvi plaanitud kaubandus- ja vabaajakeskuse ehitusega. Samuti kahtlustatakse samas kriminaalasjas üht tee-ehitusfirma Estamet omanikku Vladimir Grafi riigihankemenetluse nõuete rikkumisele kihutamises. Graf peeti samuti koos Maritsa ja Männiga kinni, kuid prokuratuur tema vahi alla võtmist ei taotlenud.
Seaduse järgi võib kahtlustatavat eeluurimise ajal vahi all hoida kuni kuus kuud. Kui vahistamismäärus jääb jõusse, annab kriminaalmenetluse seadustik Männile ja Maritsale veel võimaluse vabadusse pääseda, taotledes vabastamist kautsjoni vastu või rakendada nende suhtes elektroonilist valvet.
Põhjarannikule teadaolevalt viibib Märt Marits Jõhvi ja Allan Mänd Rakvere arestimajas ning kumbki oma süüd ei tunnista.