Mänd ja Marits tahavad kautsjoni eest vabadusse
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Korruptsioonikuritegudes kahtlustatavad Jõhvi volikogu liige ja ettevõtja Allan Mänd ning endine vallavalitsuse liige Märt Marits, kes viibivad juunikuust saadik vahi all, taotlevad kohtult enda vahistamise põhjendatuse kontrolli ning alternatiivina kautsjoni vastu vabastamist.
Pärast kinnipidamist taotles prokuratuur mõlema mehe vahi alla võtmist kuni pooleks aastaks ning Viru maakohus rahuldas selle taotluse. Kuigi Mänd ja Marits vaidlustasid kaitsjate vahendusel enda vahi alla võtmise, jättis Tartu ringkonnakohus maakohtu vahistamismäärused jõusse.
"Otsustasime kliendiga ringkonnakohtu määrust riigikohtus mitte vaidlustada, mis aga iseenesest ei tähenda, et Allan Mänd ja mina kaitsjana kahtlustust põhjendatuks peame ja/või vahistamisaluse olemasolu tunnistame," ütles Männi kaitsja Allan Valk.
Mändi hoitakse arestikambris
Tema sõnul on küsitav see, kuidas eeluurimist läbi viiv kaitsepolitsei ning prokuratuur tema kaitsealust kohtlevad, viidates eelkõige viletsatele olmetingimustele, milles Allan Mändi kinni peetakse. "Ma ei saa kahjuks selles etapis veel avalikustada oma väljakujunenud arvamust kohtuvälise menetleja eesmärkide kohta ning anda lõplikke seisukohti selle konkreetse kriminaalasja ja selle võimalike tagamaade kohta, kuid mõtlema peaks panema juba seegi, et Allan Mändi hoitakse vahi all arestikambris, mis ei ole päris pikemaajaliseks kinnipidamiseks mõeldud," sõnas ta.
Valk ütles, et nad kavatsevad kasutada seadusest tulenevaid võimalusi, mis aitaks tema kaitsealusel eeluurimise ajaks vahi alt vabaneda. "Momendil kasutame ära teatud võimalused, et Allan Mänd vahi alt vabastataks, ning praegusel juhul olemegi 18. augustil esitanud kohtule taotluse vahistuse põhjendatuse kontrolliks ja alternatiivselt taotluse kautsjoni määramiseks. Olgugi et seaduse kohaselt peaks kohus sellise taotluse läbi vaatama viie päeva jooksul, on kohtuistung eeldatavasti kohtu koormatuse tõttu määratud septembri algusesse," lausus Valk.
Ka Märt Maritsa kaitsja vandeadvokaat Rene Varul ütles Põhjarannikule, et kuna praeguseks on möödunud üle kahe kuu Maritsa vahistamisest, esitas ta kohtule taotluse vahistamise põhjendatuse kontrollimiseks ning alternatiivse taotluse kautsjoni määramiseks. Kohus ei ole tema sõnul taotluste osas veel otsustust teinud.
Prokuratuur ei toeta vabastamist
Uurimist juhtiv Viru ringkonnaprokuratuuri eriasjade prokurör Kalmer Kask ütles, et prokuratuur ei toeta kahtlusaluste vahi alt vabastamist. "Juhul kui langeb ära isikute vahi all hoidmise vajadus, saab prokuratuur nad ka ise ilma kohtuta vabastada. Praegusel juhul ei ole ära langenud asjaolud, mis tingisid isikute vahi alla võtmise, ning pole ilmnenud ka tegureid, mis need asjaolud ümber lükkaks," sõnas Kask.
Kohus tegi määruse Männi ja Maritsa vahi alla võtmise kohta 18. juunil.
Allan Mändi kahtlustab prokuratuur altkäemaksu andmises Maritsale ning mõjuvõimuga kauplemises, Maritsat aga altkäemaksu võtmises, mõjuvõimuga kauplemises ja riigihanke menetluse nõuete rikkumises. Peamised kahtlustused on seotud Allan Männi juhitud Jõhvi plaanitud kaubandus- ja vabaajakeskuse ehitusega.
Prokuratuur ei ole küll kahtlustuse sisu detailsemalt avaldanud, ent Põhjarannikule on mitmed allikad rääkinud, et altkäemaksu kahtlustus hõlmab Allan Männi poolt väidetavalt ühe hotelliarve tasumist ning arvuti üleandmist Maritsale.
Prokuratuur põhjendab uute võimalike kuritegudega
Viru ringkonnaprokuratuuri juhtivprokurör Margus Gross põhjendas tänavu juunis kahtlusaluste vahi alla võtmise vajadust sellega, et nad võivad vabaduses olles jätkata uute kuritegude toimepanemist. Tema sõnul oli mõlema mõjujõud Jõhvi vallavalitsuse ametnikele suur ning nad kasutasid seda ära. "Allan Mänd käitus Jõhvi vallamajas nagu oma äriühingus," väitis Gross. Prokurör ütles, et kuigi Märt Marits viimasel ajal enam vallavalitsuses ei töötanud, vaid tema tööandja oli Allan Mänd, jätkus Maritsa mõjutustegevus vallaametnikele.
"Nende eelnev käitumine näitas, et mõningate protsesside kiirendamiseks kasutasid nad ebaausaid võtteid. Kogutud tõendite pagas näitab, et vallavalitsuse töötajad olid sellest mõjutamisest häiritud," sõnas prokurör. Küsimusele, kuidas võiksid Marits ja Mänd vabadusse saades uusi kuritegusid toime panna, vastas Gross, et kuna nende mõjuvõim vallavalitsuses on endiselt suur, siis saavad nad seda enda eesmärkide saavutamiseks ära kasutada või ka näiteks vallaametnikke altkäemaksuga mõjutada.
Vallavanem Aivar Surva ütles, et see on Eestis tavapärane, et volikogu liikmed käivad vallavalitsuses ja suhtlevad ametnikega ning väljendavad oma arvamust, kuidas asjad nende meelest olema peaks. "Kui Eestis peaks hakkama selle eest inimesi vahi alla võtma, siis peaksid Eestis pooled volikogu liikmed kinni istuma," sõnas Surva.