Ida-Virumaal tervitavad pagulasi kaks valda

Sillamäe Foto: Peeter Lilleväli

Sotsiaalministeeriumi päringule pagulasperede vastuvõtmise kohta vastasid tähtajaks ligemale pooled Ida-Viru omavalitsused, kellest vaid kaks − Jõhvi ja Mäetaguse − on selleks valmis. 

Jõhvi vallavanem Aivar Surva teatas ministeeriumile, et vallal on põhimõtteline valmisolek pagulaste vastuvõtmiseks.

"Mõnedele pagulaste peredele on valmis majutust pakkuma ka Eesti metodisti kiriku Jõhvi kogudus ja seitsmenda päeva adventistide kogudus. Arvestades asjaolu, et Jõhvi puhul on tegemist väikese kogukonnaga, ei pea me mõistlikuks maakonnakeskusesse n-ö pagulaskeskuse tekkimist. Oleme seisukohal, et Jõhvi vald on suuteline abistama ja majutama kaks kuni kolm lastega peret, kes on eelistatult kristlikud."

Surva sõnul on valla omanduses mõned korterid, mis ei ole praegu elamiskõlblikud ning vajavad kapitaalremonti. Samuti puudub korterites vajalik sisustus.

"Jõhvi vallavolikogu sotsiaalkomisjoni seisukoht pagulaste vastuvõtmiseks on tehtud eeldusel, et riik toetab rahaliselt perede majutamist (eluruumide remont või uue elamispinna soetamine ning vajalik sisustus) ja ühiskonda integreerimist (tõlketeenused, keeleõpe, tugiisikud jms)," lisas vallavanem.

Soovitakse lisainfot 

Mäetagusel arutati pagulaste vastuvõtmist vallavolikogu istungil. Kohalolnud kümnest saadikust viis leidsid, et Mäetaguse vald on võimeline vastu võtma ühe pagulaspere ning leidma neile elamispinna, mis vajab eelnevalt remonti. "Kuna omavalitsusel tekib seoses pagulaspere vastuvõtmisega uusi kohustusi, soovime täpsemat informatsiooni, millised on sel juhul riigi toetused," kirjutas vallavanem Tauno Võhmar.

Kiviõli ja Vaivara soovivad vastuse andmiseks ajapikendust, et arutada teemat volikogus. Ülejäänud sotsiaalministeeriumile vastanud Ida-Viru omavalitsused väidavad, et pole võimelised pagulasi vastu võtma. Peamised põhjendused on, et omavalitsustel puuduvad vaba munitsipaalelamispind, töökohad ja eestikeelne keskkond pagulaste integreerimiseks.

Lisaks eeltoodule tõi Narva linnavalitsus välja hirmu sotsiaalsete probleemide ägenemise pärast.

"Sooviksime pöörata ministeeriumi tähelepanu asjaolule, et Narva sotsiaalsete probleemide risk on väga kõrge. Pagulaste vastuvõtmine võib tuua kaasa olukorra ägenemise piiritsoonis, mille tõttu linnavalitsus ei pea Narva linna sobivaks kohaks pagulaste paigutamiseks," kirjutas abilinnapea Maksim Volkov.

Toila vallavalitsus teatas, et vallal puuduvad nii võimalused kui tahe pagulaste vastuvõtmiseks. "Kinnisvaraarendustega on tekkinud valda arvestatav venekeelne elanikkond, keda tuleb integreerida eestikeelsesse ja -meelsesse keskkonda, ning me tõepoolest ei soovi siia pagulasi," selgitas vallavanem Tiit Kuusmik.

Illuka vallavanem Oleg Kuznetsov teavitas ministeeriumi, et vallal pole vaba sotsiaal- ja munitsipaalelamispinda. "Samas on Illuka vallavalitsus igati koostöövalmis. Illuka valla territooriumil on varem aastaid toiminud pagulaste vastuvõtukeskus ja suuri probleeme keskuse elanikega vallal ei olnud. Varasema varjupaiga vastuvõtukeskuse praegune omanik on huvitatud pagulastele teenuste osutamisest."

Väärtuslik tagasiside 

Sotsiaalkaitseminister Margus Tsahkna nentis, et omavalitsustelt laekunud tagasiside on väärtuslik, sest aitab paremini korraldada pagulastele elu- ja töökoha tagamist.

"Eluruumi leidmine ei ole kõige suurem väljakutse. Oluline on, et me suudame siia elama asunud inimestele tagada eesti keele õppe ja töö, mis on meie ühiskonda sulandumise alus," rõhutas ta.

Minister lisas, et mitmedki kohalike omavalitsuste väljendatud mured on plaanis lahendada riigi toel. Näiteks tagab riik tugiisiku, keeleõppe ja võimaluse omandada haridust.

"Me ei eelda, et omavalitsused leiavad pagulaste majutamiseks vajaliku eluruumi oma sotsiaalpindade hulgast, ka siin on meil mitmed võimalikud lahendused," märkis minister.

Sotsiaalministeeriumiga on ühendust võtnud mitmed eraisikud ning ettevõtted, pakkudes abi pagulastele elamispindade leidmisel. Ida-Virumaalt on ministeeriumi poole pöördunud Sillamäel Kajaka tänaval asuva ühiselamu haldusfirma OÜ Ühiskodu, pakkudes sotsiaalmajast kuni nelja korterit pagulaste majutamiseks. "Need ruumid on võimalik renoveerida ja kasutada pagulaste vastuvõtmiseks," seisab kirjas.

Praegu elab majas 254 inimest, kes on sinna kolinud valdavalt Viivikonna ja Soldina alevikust. Samas hoones asuvad söökla, supiköök ja kasutatud riiete kauplus. Haldusfirma soovib pagulaste majutamiseks riigilt toetust.