Prügireostusel lõppu ei paista
23. september 2015, 22:08
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kuni kõigis omavalitsustes ei toimi korraldatud jäätmevedu, pole lootustki, et metsa alla ja teeveertesse üha uusi prügihunnikuid ei teki.
"Kohtla-Järve elanikud on hakanud oma olmeprügi ja ehitusjäätmeid linnalähedastesse küladesse vedama," rääkis Kohtla valla Peeri külas elav Kersti Jääger. "Vähem kui kuu aega tagasi nägi üks külaelanik pealt, kui Peeri Hiiemäele prügi autost maha tõsteti; nüüd on pisut kõrvalisemasse kohta toodud uus prügihunnik."
Esimese prügitooja auto numbri kirjutas pealtnägija üles ja edastas selle keskkonnainspektsioonile. Menetlus on küll alles pooleli − otsus tehakse selle nädala lõpuks −, ent nii palju soostus keskkonnainspektsiooni Ida-Virumaa büroo juhataja Aivar Lainjärv ütlema, et tegemist on tõepoolest Kohtla-Järve linna elanikuga.
Kersti Jääger arvab, et teise hunniku võis tuua sama inimene: "Samamoodi on seal ehitusmaterjal hunnikus. Otsekui kättemaksuks toodud − et esimesel korral jäi kellegi pilgu ette, nüüd viis majadest kaugemale, kus kedagi nägemas pole."
Saka kanjonisse kaamera
Kohtla vallavalitsuse keskkonnanõuniku Margit Juuse sõnul on prügitoojatel nende vallas juba hulk aastaid kaks lemmikkohta: Sinivoorel Peeri külla viiva tee alguses ja pankrannikul, iseäranis Saka kanjonis.
"Peeri küla teeotsa koristamise tellime igal aastal teenusena, Saka kanjonit oleme üritanud kevaditi ise koristada − vallavalitsuse töötajad ja ümberkaudsed elanikud, tänavu näiteks tuli kaitsevägi appi. Prügi äraveo eest maksab muidugi vald," rääkis ta.
Saka kanjoni kaitseks pandi teele suured kivid ette − need veeretati kõrvale ja sõideti ikka edasi.
"Nüüd panime sinna hoiatavad sildid ja kaamera üles; kogume materjali ja asume siis asja menetlema," ütles Juuse.
Kaamerast tõotab kasu tõusta küll − Järve külas asuva Kohtla valla ja Kohtla-Järve linna ühise ohtlike jäätmete vastuvõtupunkti juurde juba mõni aeg tagasi paigaldatud kaamera on seda tõestanud.
"Sinna aia taha tuuakse aeg ajalt jäätmeid, kaamerapiltide järgi oleme mõne auto numbri politseile edastanud ja tulemuseks on olnud mõnigi trahv. Samuti oleme vahel kaamerapilte välja printinud ja aia peale riputanud. Või kui prügi seest on õnnestunud leida mingeid dokumente tooja andmetega, oleme need talle koju saatnud. Päris mitu inimest on seepeale tulnud ja oma prahi ära koristanud," tõi Juuse näiteid.
Juuse sõnul pole koristamist vajavat prügi aastatega vähemaks jäänud, küll aga on varasem olmepraht asendunud valdavalt ehitusjäätmetega.
"Ega siin muud lahendust olegi, kui et igal pool peab toimima korraldatud jäätmevedu ja jäätmejaamade kohta tuleb rohkem infot levitada − praegu paljud inimesed ei teagi, et päris mitut liiki jäätmeid saavad nad tasuta ära anda."
Ettekirjutus Kohtla-Järvele
Korraldatud jäätmeveoga on sedaviisi, et Kohtla vallas toimib see juba hea mitu aastat, Kohtla-Järve pole aga seni ikka veel lubadustest kaugemale jõudnud.
Aprillis tegi keskkonnainspektsioon linnavalitsusele ettekirjutuse, kohustades rakendama korraldatud jäätmevedu hiljemalt 1. jaanuarist 2016.
"Linnavalitsus pakkus selle tähtaja ise välja, pidades reaalseks, et aasta lõpuks on neil probleem lahendatud," ütles Aivar Lainjärv.
Kui asi mingil põhjusel venima jääb, peab linn ettekirjutuse kohaselt maksma jaanuaris 10 000 eurot sunniraha. Ja nii iga kuu, kuni korraldatud jäätmevedu toimima hakkab.
Veebruaris, kui keskkonnainspektsioon linnavalitsust kavandatavast ettekirjutusest teavitas, ütles abilinnapea Deniss Veršinin, et linnavalitsus tegeleb hanke ettevalmistamisega ja selle väljakuulutamiseni jõutakse septembris-novembris.
Eilse seisuga polnud hanget veel välja kuulutatud.
Linnavalitsuse keskkonnaspetsialisti Kersti Juusega ei õnnestunud eile jutule saada.
Vahel jäädakse vahele
Prügistajaid tabada on keeruline, ent vahel see siiski õnnestub. Lisaks eespool mainitud Peeri prügistajale tõi Aivar Lainjärv veel kolm näidet, kõik pärit äsjasest suvest.
Ahtmes viskas kohalik elanik jäätmed maha sealse ohtlike jäätmete kogumispunkti juurde. Politsei- ja piirivalveamet edastas info koos fotodega inspektsioonile, prügistaja pidi 60 eurot trahvi maksma.
Vaivara vallas Arumäel jäi riigimetsa majandamise keskuse paigaldatud kaamerasse Narva elanik, kes viis metsa suure koguse kilekottides lehti ja vettinud puupakke. Polnuks probleemi, kui ta need tõesti metsa viinuks ja kilekotid ära oleks korjanud; paraku jäeti kogu laga tee peale. Trahv 40 eurot.
Kiviõlis püüdis kohalik elanik jäätmeid maha matta. Tänu pealtnägijale tuli tal paik korda teha ja 60 eurot trahvi maksta.
Iga üksiku prügihunnikuga võitlemisest Lainjärve sõnul siiski olulist tulu ei tõuse.
"Kasutame ka muid meetodeid; näiteks asusime survestama Narva linnaääre maaomanikke, nõudes neilt oma territooriumi korrastamist," ütles ta. "See peaks neis tekitama huvi jälgida, et sinna võõrast prügi ei tekiks."