Männi ja Maritsa kriminaalasi: kohtul oli otsus tehtud enne istungit?
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Viru maakohus tegi tõenäoliselt otsuse Allan Mänd ja Märt Marits vahi alla jätta juba enne seda, kui asjaosalised istungile kogunesid. Kohtu väitel võidi otsust hiljem täiendada.
Tänavu 4. septembri pärastlõunal ootasid osapooled kärsitult, millal saabuvad Viru maakohtust määrused, mis pidid lahendama korruptsioonis kahtlustatavate Männi ja Maritsa kaitsjate taotluse kontrollida nende vahistamise põhjendatust ning alternatiivina vabastada nad kautsjoni vastu. Määrused saadi kätte napilt enne tööpäeva lõppu. Kohtunik Larissa Prokopenko oli need allkirjastanud kella ühe paiku, pärast istungite toimumist. Määrused ei olnud Männile ja Maritsale soodsad, sest kohus jättis juba 18. juunil vahi alla võetud mehed jätkuvalt trellide taha. Tavatu oli aga see, et määrused, millega Marits ja Mänd vahi alla jäeti, olid koostatud 31. augustil ehk neli päeva enne asja kohtulikku arutelu. Dokumendi koostamise kuupäev on arvutis lihtsalt tuvastatav.
Nii Maritsa advokaat Rene Varul kui Männi kaitsja Allan Valk on juhtunust rääkides kidakeelsed, ehkki on kursis, et selline lugu aset leidis. "Jah, ma märkasin seda ning see asjaolu oli mulle üllatav." Valk tõi tookord kohtuistungil välja oma argumendid ning andis need kahel lehel ka kirjalikult kohtule üle. Kohtumääruses aga neid ei mainitud. Kaitsjad ei osanud uneski näha, et kohtunikul on otsus juba sisuliselt tehtud ja seitsmeleheküljeline määrus ootab kohtunikutoas vaid allkirjastamist.
Kohus selgitab
Kui Põhjarannik pöördus Viru maakohtu poole küsimusega, kuidas saab nii olla, et kohus on sisuliselt otsuse langetanud juba neli päeva enne, kui asi kohtulikule arutelule jõuab, vastas kohtu pressiesindaja Jelena Muttonen, et siin pole midagi erakordset.
"Määruste/otsuste projektid valmistatakse ette varakult, kuna asjakohased dokumendid on kohtul enne istungit olemas. Kohtuistungil kuulatakse menetlusosaliste arvamust/seisukohti ning uuritakse esitatud ja esitatavaid dokumente. Kohtujurist koostab lahendi projekti, mitte lahendi tervikuna, kohtuniku juhiste põhjal siis, kui ta selleks korralduse saab. See võib olla päev või nädal enne kohtuistungi toimumist. Pärast istungit kohtunik vajaduse korral parandab või täiendab seda ning allkirjastab," sõnas Muttonen.
Ka Viru maakohtu esimees Anne Palmiste ei näe toimunus midagi võimatut. "Kui selline kohtumääruse projekt on valmis, tutvub kohtunik kõigi esitatud dokumentidega ning kriminaalasja materjalidega ja määrab kohtuistungi aja. Pärast kohtuistungit jätkab kohtunik kohtumääruse tegemist sellest kohast, kus on kohtuistungil toimunu, st ta märgib vajalikul määral ära menetlusosaliste seisukohad ning edasi järgneb kohtumääruse põhjendava osa kirjutamine. Seda teeb kohtunik alati pärast istungit ja enne kohtumääruse allkirjastamist ise ning kohtujurist ei saa seda kuidagi enne ette valmistada. Seega on täiesti võimalik, et kohtumääruse algus (kuni kohtuistungini) on koostatud varem, hiljem võib seda olla veel kord/mitu korda täiendatud ning kohtumäärus tervikuna valmib alles pärast kohtuistungit ja enne allkirjastamist," sõnas Palmiste.
Faili nimi räägib
Mis puudutab aga kaitsjate argumentide esitamist istungil, siis Palmiste peab korrektseks, kui need esitatakse kohtule enne istungit, kuigi on võimalik esitada ka istungi ajal.
"Teiste menetlusosaliste võrdsuse mõttes ja ka kohtunikule oleks loomulikult parem, kui kõik kaitsja poolt vajalikuks peetavad materjalid oleksid esitatud eelnevalt koos taotlusega (näiteks andmed selle kohta, kes ja missugustest vahenditest tasub kautsjoni vms). Sellisel juhul on kohtunikul võimalik vajaduse korral teha järelepärimisi ja prokuratuuril esitada oma nõusolek või vastuväide. Juhul kui lisadokumendid esitatakse alles kohtuistungil, selline võimalus puudub. Ja kui need lisadokumendid ei ole veel vormistatud korrektselt, siis ongi kohtuniku otsustada, kas arvestada neid või mitte," sõnas Palmiste.
Kohtu argumente kipub ümber lükkama aga asjaolu, et määruste faili nimes on sõnad "vah.põhj, kautsjon jätta rah-ta". Fail on teatavasti dokumendi elektrooniline nimi, ilma milleta ei saa dokumenti salvestada, ehk siis fail luuakse tavaliselt teksti koostamise algul, hiljemalt esmasel salvestusel.
Männi ja Maritsa kaitsjad on Viru maakohtu määrused Tartu ringkonnakohtus vaidlustanud, kuid millal ringkonnakohus asja arutab, pole veel teada. Mänd ja Marits on esitanud maakohtule paralleelselt ka taotluse vahi alt vabastamiseks elektroonilise järelevalve ehk rahvakeeli jalavõru alla.
Allan Mändi kahtlustab prokuratuur altkäemaksu andmises Maritsale ning mõjuvõimuga kauplemises, Maritsat aga altkäemaksu võtmises, mõjuvõimuga kauplemises ja riigihanke menetluse nõuete rikkumises. Peamised kahtlustused on seotud Allan Männi juhitud Jõhvi plaanitud kaubandus- ja vabaajakeskuse ehitusega.
Prokuratuur ei ole küll kahtlustuse sisu detailsemalt avaldanud, ent Põhjarannikule teadaolevalt hõlmab altkäemaksu kahtlustus Allan Männi poolt arvuti üleandmist Maritsale, samuti viimase tööleasumist keskuse arendusega seotud firmasse pärast vallavalitsusest lahkumist.