Kurtnas on ohtu sattunud uued järved

Külli Kriis
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
"80 protsenti vesilobeelia kasvukohast on kuivale jäänud," tõdeb Jaanus Terasmaa kiiresti alanema hakanud Valgejärve ääres.
"80 protsenti vesilobeelia kasvukohast on kuivale jäänud," tõdeb Jaanus Terasmaa kiiresti alanema hakanud Valgejärve ääres. Foto: Matti Kämärä

Lisaks Martiska ja Kuradijärve kõvasti langenud veetasemele on hakanud ohtlikult kiiresti madalamaks jääma ka Valge- ja Liivjärv, mida mõjutab suure tõenäosusega Narva karjäär.  

"Vasavere veehaare pole enam ainuke oluline mõjur Kurtna järvestikule," ütleb pikalt sealseid järvi uurinud ja nende veetasemeid mõõtnud Tallinna ülikooli ökoloogia instituudi vanemteadur Jaanus Terasmaa.

Martiska ja Kuradijärve veetaseme languse pärast on teadlased löönud häirekella juba mitu aastat; nüüdseks on selle languse seos Vasavere veehaardest võetavate veekogustega ka teaduslikult tõestatud.

"Jah, öeldakse, et varem pumbati sealt joogivett välja veel rohkem − aga toona võetud veest oli 57% veekadu ehk siis läks ühes või teises kohas põhjavette tagasi. Nüüd on kõik torud korda tehtud ja kaod miinimumini viidud," rääkis ta.

Üheks võimalikuks lahenduseks peab Terasmaa näiteks, et veefirmale väljapumpamiseks lubatavad kogused oleksid dünaamilised, olenedes sademete hulgast ühel või teisel perioodil. Võib-olla saaks veekoguseid eri pumplate vahel ringi mängida ja kuival ajal Kuradijärvele lähemates pumplates pumbatavaid koguseid vähendada. Otsused tehakse keskkonnaametis lõpuks ometi alustatud järvede seisundi uuringu tulemusena.

Kaevandamise mõju

Valge- ja Liivjärv asuvad veehaardest kaugemal, pealegi jäävad vahepeale Jaala järv ja Ahnejärv, mis hoiavad ilusti looduslikku taset.

"Kui me siin 2012. aasta kevadel mõõtmisi alustasime, olid Valge- ja Liivjärv võetud taustajärvedeks ning esimesel paaril aastal andsidki nad loodusliku fooni − kuni eelmisel aastal ka ise tugevalt langema hakkasid," räägib Terasmaa. "2012. aastal oli Martiska ja Valgejärve veetase samal tasemel, siis pani Martiska kolinal alla, Valgejärv alustas hiljem ja üritab nüüd Martiskale järele jõuda. Praegu on neil vahe veel 70 sentimeetrit."

Veetaseme kõikumine järvedes aasta jooksul ja aastati on loomulik nähtus. Kui aga sügisene veetaseme taastumine ikka miinusmärki nõuab, pole asi enam õige. Valgejärves näiteks on kahe aastaga vesi juba 80 sentimeetri võrra alanenud.

Selline alanemine on kuivale jätnud haruldase II kategooria kaitsealuse liigi vesilobeelia kasvukoha. Kurtnas seda mujal ei kasvagi (kunagi oli Martiska järves ka) ja ega neid tegelikke kasvukohti terves Eestis kuigi palju ole.

"Loodame, et veetase alaneb nii aeglaselt, et lobeelia jõuab sellega kaasa minna," tunnistab Terasmaa järvekaldal seistes veel vee alla jäävaid taimi − 80% kasvukohast on juba veest välja jäänud ning talve need külmaõrnad taimed kuival üle ei ela.

Sellesuvine absoluutne veetaseme langus oli Liivjärves 45 ja Valgejärves 36 sentimeetrit. Teistes umbjärvedes on langus olnud 10-15 sentimeetrit, seega ei saa üksnes kuiva aastat süüdistada.

"Loomulikult on oma jälje jätnud ka kuivapoolsed aastad, eriti tänavune eriliselt kuiv aasta. Aga nende kahe järve taseme kukkumine on liiga kiire ja teistest erinev, et seda ainult kuivaga seletada. Kuna tegemist on järvestiku idapiiril asuvate järvedega, võib kahtlustada Narva karjääri mõju. Kinnitada seda ei saa, vaja on täiendavalt uurida," räägib Terasmaa. "Kolmanda mõjurina võib arvesse tulla Pannjärve 2. liivakarjäär, kus on kaevandamisega põhjaveeni jõutud."

Kadunud järv 

Kihljärve Kurtnas enam ei ole.

"Juba 2013. aastal tehtud ortofotodelt on näha, et tegemisi oli väga madala ja kinnikasvava veekoguga, ju siis sai nüüd see poolemeetrine veetaseme langus saatuslikuks," tõdeb Terasmaa. "Vaba vett seal enam näha pole, võimalik, et hundinuiavälja keskel veel midagi natuke on, aga järveks seda enam nimetada ei saa."

Kurtnas on varemgi üks järv kadunud − Vasavere Mustjärv 1980. aastatel. Millal täpselt ja miks see järv kadus, ei tea keegi. Võimalik, et keskkonnaministeeriumis ei teata sedagi, et järv üldse kadunud on: 2012. aastal kinnitatud avalikult kasutatavate veekogude nimekirjas on see järv igatahes olemas, veepeegli pindalagi välja toodud − 0,9 hektarit.

Kas sama saatus ootab ees veel mõnda järve? Vasavere veehaardele lähimat Kuradijärve, mille veetase on viimase kolme nädalaga langenud 10 sentimeetrit ning kolme ja poole aastaga 1,54 meetrit?  Naabruses asuvat Martiska järve, mis on maikuust saati veel 30 sentimeetrit madalamaks jäänud?

Keskkonnaamet on Kurtna maastikukaitseala kaitsekorralduskava aluseks võttes järvede päästmiseks tegutsema asunud. Püsiseirevõrk on nüüdseks rajatud ja esimesed andmedki kogutud. Eile arutasid asjaosalised järgmisi samme.

"Vasavere veehaare avati 1972. aastal, viis aastat hiljem tõdeti selle järvi ohustavat mõju ja koostati kava olukorra parandamiseks: pumplate juurde oli plaanis teha tiigid, kuhu pumbata Kurtna Suurjärvest vett, et see läbi liiva põhjavette settiks.  1989. aasta materjalidest lugesin, et see plaan ei rakendunud − pole teada, miks ja kelle korraldusel," on Terasmaa kõikjalt Kurtna järvedega seotud infot otsinud.

Loodetavasti jõutakse tänavu alustatud töödega võimalikult kiiresti tõhusate meetmeteni ning Kihljärv jääb viimaseks kadunud järveks.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles