Välisminister Marina Kaljurand käis narvalastega kohtumas

Stanislav Pirk Ida-Viru ettevõtluskeskusest küsis välisminister Marina Kaljurannalt, miks loobus Eesti 1990. aastatel territoriaalsetest nõudmistest Venemaa vastu ega ole selle küsimuse juurde senini naasnud. Pirk tuletas meelde, et Narva ja Ivangorod toimisid enne sõda kui üks linn, praegu aga tekitab piir kohalikele elanikele mitmesuguseid ebamugavusi. Foto: Ilja Smirnov

Välisminister Marina Kaljurand käis eile visiidil Ida-Virumaal. Tartu ülikooli Narva kolledžis aset leidnud kohtumisest osavõtnud puudutasid väga erisuguseid teemasid, alustades mõistmatusest, miks ei esita Eesti Venemaa vastu mingisuguseid territoriaalseid nõudmisi, ning lõpetades etteheidetega välisminister Kaljurannale senaator John McCaine'i embamise pärast.

Peaaegu sama pingeline kohtumine Narva elanikega toimus 2014. aasta märtsis Narva kolledžis ka Marina Kaljuranna eelkäijal Urmas Paetil. Poolteise aastaga ei ole kohalike elanike arvamused eriti muutunud, endiselt on aktuaalne Krimmi ja sanktsioonide problemaatika, päevakohaste teemade seast on ehk vaid osaliselt kadunud Narva eraldumine Krimmi stsenaariumi järgi. Samas on lisandunud mure 535 pagulase vastuvõtmise pärast.

Piiriküsimused on alati aktuaalsed

Narva kolledži juht Kristina Kallas tundis huvi Venemaaga viisavaba režiimi kehtestamise vastu, millest oli juttu juba mõned aastad tagasi.

"Pärast Krimmis aset leidnud sündmusi seda küsimust ei arutata," tõdes Marina Kaljurand, tuletades ühtlasi meelde kehtivaid sanktsioone.

Samas märkis minister, et viisarežiim Venemaaga on juba leebemaks muutunud: soodushinnaga viisa maksab 35 eurot tavapärase 60 euro asemel.

Stanislav Pirk Ida-Viru ettevõtluskeskusest märkis, et Eesti loobus 1990. aastatel territoriaalsetest nõudmistest Venemaa vastu ning ei ole selle küsimuse juurde millegipärast siiani naasnud; Eestil olevat argumente, kuid sellegi poolest ollakse äraootaval seisukohal.

Kaljurand märkis, et temagi on alates 1992. aastast ise nii piirileppe sõlmimise kui ka Vene vägede väljaviimise üle peetud läbirääkimistest osa võtnud.

"Jah, meil olid olemas argumendid [territoriaalsete nõudmiste kasuks], kuid mingil hetkel tekkis selline kompromiss," tunnistas ta, tuletades ühtlasi meelde, et see poliitiline otsus fikseeriti ka Eesti ja Venemaa piirileppes, mis on praegu ratifitseerimise järgus.

Ratifitseerimist on Venemaa poolelt oodata enne järgmise aasta sügist, see tähendab enne riigiduuma valimisi 18. septembril. Välisminister ütles, et arutas seda teemat hiljuti oma Vene kolleegi Sergei Lavroviga, ning tõdes, et Eestil ei ole piirilepet vaja rohkem kui Venemaal, kuna kontrolljoon on nii või teisiti olemas ning riigipiir on hästi valvatud.

"Elasime rohkem kui 20 aastat ilma lepinguta ja elame veelgi," märkis Kaljurand.

Hääled läksid valjuks

Kõige julgemad ja aktiivsemad kohtumisest osavõtjad osutasid kohtumise lõpus kaksikmoraalile, mis kajastuvat Eesti toetuses USA tegevusele teistes riikides. Kaljurand tunnistas, et ei taha seda teemat arutada. "Minul kui välisministril oleks ebaõige selle kohta mingeid hinnanguid anda. Küll ajalugu näitab, kellel oli õigus ja kellel mitte," sõnas ta.

Kaljurand tunnistas ausalt, et ei tahaks USA tegevusele hinnanguid anda, kuna on seal töötanud ning peab seda võimsaks riigiks. Seepeale tabas teda pahaste, Ameerika vastu suunatud arvamusavalduste laviin. "Ameerika on maailmas kõige rohkem kurja teinud!" karjus tagumisest reast üks eakas meesterahvas.

Üks tema mõttekaaslane aga tuletas Marina Kaljurannale meelde tolle lähedasi suhteid USA senaatori John McCaine´iga, kes on tuntud oma Venemaa-vastase retoorika poolest: "Tahan teile kui välisministrile öelda, et kui te McCaine´i embusesse viskusite, olin mina isiklikult väga solvunud! Nii meeldiv daam, ja kaisutab seda vanameest…" Ning tema sõnavõttu saatis tuline aplaus.

Ent Kaljurand asus oma Ameerika sõbra kaitsele. "Ma olen temaga tuttav juba palju aastaid, olen käinud tema juures kodus ning temaga palju vestelnud. Olen nõus, et vahel väljendub ta natuke liiga teravalt, kuid selliseid poliitikuid on igas riigis, see on poliitikute õigus. Igaüks võib öelda seda, mida ta mõtleb − see on demokraatia," rääkis Kaljurand.

Kohtumisel ei jäänud puudutamata ka Ukraina teema. Minister võrdles Krimmi referendumit Venemaaga ühinemise üle Eesti astumisega Nõukogude Liitu.

"Kui meie teiega mõistame siiamaani eri moodi seda, mis toimus Eestis 1940. aastal, siis ei jõua me kunagi ühisele arvamusele selles, mis leidis aset Krimmis. (…) Seni kui ma olen välisminister, ei hakka ma sõbrustama teisele riigile kallale tunginud riigiga − see on minu seisukoht. Ma austan teie arvamust, ma kuulasin selle ära, kuid me läheme lahku üksmeelele jõudmata," teatas Kaljurand kohtumise lõpetuseks. "Kuid ma olen sellegipoolest tänulik, et te mind ära kuulasite ja küsimusi esitasite, ning kui te vastu ei ole, siis ma tulen siia kunagi ka tagasi," lisas ta.