Ida-Viru aasta õppijaks valiti Ukrainast tulnud arst

Andriy Zubenko jätkab eesti keele õpinguid eraõpetajaga ja tahab sooritada C-taseme keeleeksami, et olla võimeline juhendama üliõpilasi. Foto: Peeter Lilleväli

Ida-Virumaa aasta õppijaks tunnistati ortopeed ja traumatoloog Andriy Zubenko, kes pages sõja jalust Eestisse ja asus eelmisel sügisel tööle Ida-Viru keskhaiglas, õppides kiiresti suhtlema ka eesti keeles.

Andriy Zubenko (43) on üks paljudest, kelle elu pöörasid pea peale Ukraina sündmused. Doktor Zubenko oli lõpetanud Harkivi meditsiiniülikooli ning praktiseerinud aastaid arstina, töötades paralleelselt ülikooli traumatoloogia ja ortopeedia kateedris, kuid sõda kodumaal pani valikute ette.

Nii sündis otsus tulla uude keele- ja kultuurikeskkonda − Eestisse. 2014. aasta sügisel ortopeedina Ida-Viru keskhaiglas tööle asudes mõistis Zubenko kohe, et riigikeele õppimine on möödapääsmatu, olgugi et suur osa Kohtla-Järve patsientidest suhtleb vene keeles. Juba veidi vähem kui poole aasta pärast, 2015. aasta veebruaris, oli tohtril sooritatud eesti keele eksam A2 tasemel.

Põhjarannikule on teada lugu, kuidas 9aastane poiss sattus traumaga doktor Zubenko patsiendiks, mil tohter oli äsja Eestisse saabunud. Kui esimest korda kohtudes pidi vanem arsti vabanduste saatel jutu lapsele tõlkima, siis juba kuu aega hiljem vastuvõtule minnes sai Zubenko kõige elementaarsemad asjad ise eesti keeles öeldud.

Lisavalved keelekeskkonnas

"Doktor Zubenko on ise aktiivselt otsinud võimalusi eesti keele praktiseerimiseks nii tööl kui tööst vabal ajal. Kui tundus, et Ida-Viru keskhaigla piisavalt keelepraktikat ei võimalda, otsustas ta hakata tegema lisavalveid Rakvere haiglas. Ta on innustanud ka kolleege ja pereliikmeid eesti keelt õppima," märkis Ida-Viru keskhaigla endine koolitusjuht Ivi Prits, kes Zubenko konkursile esitas.

Küsimusele, mis teda õppima sunnib, vastas arst ise: "Pidev erialane enesetäiendamine käib ametiga kaasas."

"Olen õppinud nii Prantsusmaal kui Eestis. Siia tulles oli loomulik, et püüan keele selgeks saada. Annan ju endale aru, et õppides avanevad minu ees uued arenguväljavaated, saan avardada oma võimalusi, end ühiskonnas ja oma töökeskkonnas kindlamini tunda. Arvan, et olen Eestis kohanenud ja õppimisel on selles oma osa. Jätkan eesti keele õpinguid eraõpetajaga ja tahan sooritada C-taseme keeleeksami, et olla võimeline juhendama üliõpilasi," rääkis Zubenko, kes on juba praegu hinnatud koolitaja, viies Ida-Viru keskhaiglas läbi õdede erialast täiendusõpet.

Doktor Zubenko valiti aasta õppijaks kolme kandidaadi seast.

"Komisjoni valik langes Andriy Zubenko kasuks, kuna Ida-Virumaal on arstidel tihti eesti keele oskusega probleeme. Tema on hea näide, kuidas tahtmise korral on see võimalik kiiresti ära õppida," põhjendas täiskasvanud õppija nädala koordinaator Ida-Virumaal Maire Merioja.

Uus kategooria − õpitegu

Neljapäeval kuulutati Ida-Virumaa Rajaleidja keskuses välja ka maakonna aasta koolitaja, koolitussõbralik organisatsioon, koolitussõbralik omavalitsus ning aasta õpitegu.

Aasta koolitajaks valiti SA Narva Haigla terviseõde Natalja Metelitsa, kes koolitab täiskasvanuid Narva kutseõppekeskuses.

"Natalja ise õpib kogu elu ning innustab teisi õppijaid ennast arendama eelkõige oma isikliku eeskuju, julgustamise ja innustava toetusega. Ta on alati kursis oma valdkonna muutuste ja uuendustega ning valmis seda infot jagama," kommenteeris Narva kutseõppekeskuse täiendusõppeosakonna peaspetsialist Olga Grigorjeva.

Kõige koolitussõbralikumaks organisatsiooniks tunnistati Sillamäe huvi- ja noortekeskus Ulei ning omavalitsuseks Mäetaguse vald.

Esimest korda valiti ka aasta õpitegu, milleks on TTÜ Virumaa kolledži Virumaa rahva kolledž. 26. septembril alustas rahvakolledž kolmandat õppeaastat, kutsudes kõiki avatud mõttemaailmaga täiskasvanuid osalema koolitustel, kus igapäevateemadele lähenetakse teaduslikust vaatenurgast.