VKG pakkis tuha torusse

Uue Petroteri tehase katuselt maapinnast 52 meetri kõrgusel saab uue tuhakonveieri kulgemisest kõige parema ettekujutuse. Foto: Peeter Lilleväli

Oktoobri algusest saati liigub VKG õlitehaste tuhk tuhamäe tippu uudse ja unikaalse torukonveieriga, mis võimaldab ettevõttel raha säästa ning välistab tuhatolmu laialikandumise.

"Kui hakkasime uut Petroteri tehast ehitama, oli selge, et kõigi kolme õlitehase tuhka vana konveiersüsteem  välja vedada ei suuda," rääkis VKG tehnikadirektor Meelis Eldermann.

Üks Petroteri tehas võtab aastas 900 000 tonni põlevkivi, kolm tehast kokku 2,7 miljonit tonni.

Tuhka tekib sellest kolme tehase peale kokku umbes poolteist miljonit tonni.

"See teeb päevas umbes neli tuhat tonni tuhka, mida vedasid mäe otsa 10 - 11 autot, igaühe lastiks 20 - 30 tonni, mis tähendab,  et päevas tuli teha umbes 200 autoreisi," arvutas Eldermann, et iga kolme minuti tagant pidi järgmine auto mäkke sõitma.

Tuhatranspordi võimsuse tõstmiseks tuli teha valik: kas ehitada tavaline pealt lahtine konveier või uudne torukonveier, millist teist tuhande kilomeetri raadiuses ei ole.

Torukonveier säästab rohkem

Kahte varianti vaagides tulid esile torukonveieri selged eelised.

Toruvariant on kitsam ja võtab vähem ruumi ning selle konstruktsioon on kergem, mis võimaldab moodustada sildu. Samuti on sellega võimalik teha suhteliselt järske kurve ja võtta suuremaid tõuse.

"Avatud konveieril on näiteks pinnase veol kaldenurk 15 kraadi, torukonveieril 25 kraadi, söe transportimisel vastavalt 18 ja 27 kraadi," selgitas Eldermann arvude keeles.

Laadimisalal on torukonveier sarnane tavakonveieriga, erinevus tekib pärast lindi laadimist, kui transpordilint võtab spetsiaalsete rullikute abil toruja kuju. Mahalaadimisel avaneb lint automaatselt ja toimetab materjali sihtkohta.

Kuna torukonveier ei sõltu ilmastiku mõjudest,  pole seda vaja eraldi katta ning loomulikult ei pääse sealt lendu mingit tolmu. Seega peaks Kohtla-Järvet suvekuudel kimbutanud tolmupilved nüüd oluliselt vähenema (suletud poolkoksimägedelt lendub lähiaastatel tuhka ikka veel, aga VKG tuhamäelt seda enam lisaks ei tule). Vähemaks jääb ka müra − autod ju enam päevast päeva mäkke ja tagasi ei sõida.

"Meie enda territoorium on nüüd samuti puhtam ja eks seegi ole oluline, et seal liigub kümme autot vähem," ütles Eldermann.

Torukonveieri eelis on seegi, et sellega on põhimõtteliselt võimalik n-ö tagasiteel ka midagi mäest alla transportida. Esialgu VKG seda võimalust ei kasuta − lihtsalt pole, mida alla tuua.

Mäe otsas töötavad seitse-kaheksa autot  ikka edasi − veavad  seal tuhka laiali. Enne autokastidesse jõudmist läbib tuhk aga niisutussõlme,  nii et mingit tolmu sellest enam ei teki.

Olulisena nimetas Eldermann ka tuha vahelaadimise võimalusi − tuhka saab konveierile lasta igast tehasest.

"Töökindluse tagamiseks on meil paralleelselt kaks poolteise kilomeetri pikkust konveierit," märkis Eldermann.

 Konveieriusku ettevõte

Esimese konveieri − Ojamaa kaevandusest keemiatööstuseni kulgeva 12,47 kilomeetrit pika usskonveieri − sai VKG valmis 2012. aasta märtsis.

Umbes samal ajal valmis ka ettevõtte territooriumil paiknev kuuest konveierist ja kahest suurest sõelast koosnev jaotussüsteem, mis põlevkivi otse tehastesse toimetab. 

Nüüd lisandusid tuhakonveierid.

Ja veel üks põlevkivikonveier − toeks kolm aastat tagasi ettevõtte territooriumil käiku antule.

"Esimene oli klassikaline avatud konveier, uus on samuti kinnine nagu tuhakonveiergi," ütles Eldermann, et töökindluse ja efektiivsuse tagamiseks on teine konveier väga oluline.

Torukonveierid on väga asjakohased tsemenditööstuses, energeetikas, sadamates, kaevandustes, metallurgias ja keemiatööstustes. Ometi pole neid tuhande kilomeetri raadiuses seni ühtegi.

"Suhteliselt uus tehnoloogia," arvas Eldermann selle põhjuseks.

VKG kogemused on näidanud, et konveierite rajamine tasub end ära − nii majanduslikult kui keskkonnakaitse mõttes.

Viimatiste konveierite ehituse peatöövõtja oli VKG ise, projekteerimisel ja ehitusel osales palju ettevõtteid.

Põlevkivikonveier, tuhakonveierid ja tuha niisutussõlm  läksid kokku maksma 12,2 miljonit eurot, mingit toetust ettevõte nende rajamiseks ei saanud.