Narvas said Smilersi laulusõnad tõeks
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kui te otsite Narvas uut rannahoonet, kuid ei leia seda, siis vaadake jalge alla: te seisate rannahoone katusel!
Mõned kuud tagasi seisin ma ise sellel katusel, silmis otsiv pilk: aga kus siis rannahoone on? Sama juhtus paar päeva tagasi Põhjaranniku fotograafiga, kes otsis taga rannahoonet, mida pildistada, seistes enese teadmata rannahoone katusel.
Arhitekt-ekspert Peeter Pere laseb silme eest läbi kõik majad Eestis, mis on rajatud mäe nõlva sisse − kas siis rohkem või vähem −, ning tõdeb, et Narva rannahoone on neist ainus, mille katus asub kõnniteega ühel tasapinnal. Sammuke asfaltteelt kõrvale ja te oletegi Narva rannahoone puitlaudisega katusel!
Te ei saa aru? Saate, kui lähete Rootsi lõvi juurest mööda Linnuse tänavat alla. Ühel hetkel veendute ise, et seal saavad Smilersi laulusõnad teoks: te käitegi katust mööda!
Kolmetasandiline vaateplatvorm
Narva Joaoru puhkealal asuva rannahoone katusel saab kõndida, sellel katusel saab tantsida, sellel katusel võib kas või abielu sõlmida ja pidada maha uhke tseremoonia, taustaks Hermanni ja Ivangorodi linnus ehk miljoni dollari vaade.
Rannahoone võimaldab seda vaadet imetleda mitte ainult katuselt: see maja on kui kolmetasandiline vaateplatvorm.
Arhitektuurses kvaliteedis pole autorid siin järeleandmisi teinud.
Autoriteks on Kalle Vellevoog, Tiiu Truus ja Martin Prommik arhitektuuribüroost JVR. "See maja on üsnagi see, mida kavandasime," tõdeb Vellevoog rahulolevalt.
Arhitektide mõte kaevuda hoonega mäenõlva − see mõte on asukohast tingitud. "Kohapeal vaatasime, et eraldiseisvat hoonet sinna teha on kohatu, sest maastik ise on niivõrd monumentaalne ja võimas, et pigem võiks hoone olla selline, mis järgib maastikku, olla üks osa sellest maastikust," räägib Vellevoog mõttetöö algusest, kui otsustati osaleda Jõeoru puhkeala arhitektuursel ideekonkursil. "Maastik tingiski kogu hoone konfiguratsiooni, just nimelt, et see ei mõjuks majana, vaid maastikuosana ning takistaks võimalikult vähe vaateid Hermanni ja Ivangorodi linnusele. Ühtlasi on see hoone kolmetasandiline vaateplatvorm: linnustele saab pilku heita nii katuselt kui esimeselt ja teiselt korruselt."
Hoones saab olema ka rannarestoran, mis laieneb suviti terrassidele. Seal saab ka kontserte korraldada. "See maja võimaldab eri aastaaegadel isesuguseid üritusi läbi viia," märgib Vellevoog.
Muinsuskaitsjatelt auhind
Rannahoone pole ehitatud betoonplokkidest, vaid kohapeal valgest betoonist valatud. "Valge betoon annab väärikuse ja kuna tegemist on äärmiselt mõjusa kohaga, kust on vaated ajaloolistele kindlustele, siis leidsime, et uus hoone peaks olema ka väärikast materjalist, et konkureerida oma kvaliteediga," põhjendab Vellevoog, miks ei mindud lihtsamat ja odavamat teed ning ei kavandatud maja hallidest betoonplokkidest, mille puhul oleks jäänud vaid kokkumonteerimise vaev.
Arhitektuuribüroo JVR projekteeritud pansionaat Pärnus Seedri tänaval pälvis 2007. aastal kultuurkapitali arhitektuuri sihtkapitali aastapreemia.
Tuleval aastal valmib nende projekti järgi Tallinnas Stockmanni kaubamaja kõrval 15korruseline büroohoone.
Need on vaid paar näidet arhitektuuribüroo JVR töödest, mis tegelikult jätkuvad Narvaski: hiljuti võitsid nad Narva linnuse arhitektuurivõistluse ning kui kõik läheb hästi, on neil põhjust tegelda ka Joaoru puhkeala teise etapi projekteerimisega.
Aeg näitab, kas JVRile saab mõni preemia tulevikus osaks ka Narva rannahoone eest. Muinsuskaitseamet igatahes tegi eelmisel nädalal otsa lahti, kuulutades nii rannahoone kui Paik Arhitektide projekteeritud promenaadi kategoorias "Uusehitis ajaloolises keskkonnas" kõige paremateks ehitisteks. Vellevoog ütleb, et muinsuskaitseameti tunnustus tuli rannahoone autoritele äärmiselt meeldiva üllatusena. See pole ju igapäevane asi, et modernne hoone muinsuskaitsjatelt auhinna saab!
Paras pähkel
Joaoru puhkekompleksi projektijuht on Jüri Moor, kes tegi seda tänamatut tööd ka Kohtla-Järve kultuurikeskuse juures.
Kultuurikeskus sai eelmisel nädalal avatud, Joaoru puhkekompleksi avamine, täpsemalt selle esimese järgu avamine seisab ees novembris.
"See maja on toonud mulle kümme korda rohkem halle juukseid pähe kui Kohtla-Järve kultuurikeskus," tunnistab ta.
Riigihange andis ehitajaks kõige odavama pakkumise teinud firma E&G Ehitus. "See betoonhoone on ehitajale üsna suur väljakutse, sest hele betoon nõuab väga puhast tööd ning kui valamine läheb mustalt, tuleb see lihtsalt maha lõhkuda ja uuesti teha," tõdes ehitaja rannahoone nurgakivi panekul.
Ja nii ka läks: kaks seina tuligi maha lõhkuda ja uuesti valada. "Me lootsime, et ehitama hakkab kogenum firma," ütleb Vellevoog.
Kui väga hea projekt oleks ehitusel kokku saanud väga hea ehitajaga, oleks muret olnud poole vähem.
E&G Ehitusega töid küll alustati, kuid lõpuni viib neid Pärnu REV.
Tehke juba lahti!
"Vaatad väljast, et pisike maja, aga sees on nii palju ruumi," nendib Moor, võimaldades Põhjarannikul nina pista kõikidesse ruumidesse, alates puhkajatele mõeldud riietusruumidest ning lõpetades tehnilise sõlmega, mis demonstreerib tehnika viimast sõna ventilatsiooni- ja maaküttesüsteemis.
"Väga šeff projekt ka selle poolest, et kaugeltki mitte kõik nurgad pole siin 90kraadised."
Mööda betoontreppe üles-alla liikudes ei jäta Moor märkimata, et üks trepiaste kaalub pool tonni, vaheplatvorm koguni üks tonn. Pole midagi öelda, tegemist on kaaluka hoonega ja seda ka sõna otseses mõttes.
Joaoru puhkealaga on seotud aga üks veelgi võimsam trepp, mis võimaldab rannast jõuda otseteed pidi teise Narva vaatamisväärsuse juurde, milleks on Aleksandri kirik.
"See trepp läheb varsti väga ilusti rooste," teatab Moor rõõmsalt.
Narva endine linnaarhitekt Peeter Tambu, kes oskab tänapäevaseid lahendusi hinnata ning kes kuulus ka Joaoru puhkeala arhitektuurse ideekonkursi žüriisse, pelgab, et piirilinna elanikele ei pruugi see trepp üldse meeldida: arvatakse, et keegi on korraliku, läikiva pleki pihta pannud ning selle vanarauaga asendanud!
Tegelikult on see "vanaraud" Euroopa arhitektuuris väga hinnatud Cor-Ten-teras, mis võtab oksiidikihiga kattudes oranžika värvi. Rannahoone, aga ka vetelpäästemaja valge betooni taustal pääseb see eriti mõjusalt esile, tekitades heleda ja sileda pinna ning robustse metalli vahel huvitava kontrasti.
Kes trepist üles jõuab, näeb täpselt sellist vaadet Hermanni ja Ivangorodi linnusele, mis on kujutatud Eesti 5kroonisel.
Nüüd näevad seda kõik, enne seda nautisid miljoni dollari vaadet tema kõige ehedamal kujul vaid kodutud, kes olid nõlva peal kasvavasse võsasse endale elamise rajanud. "Igal hommikul kõigutasid seal jalgu, rüüpasid õlut ja vaatasid, kuidas ehitamine edeneb. Vaatasid nagu kino, sest telerit neil lageda taeva all ju polnud," muigab Moor.
Praeguseks on võsa sealt kadunud ning kodutud samuti.
Mida Narva elanikud Joaoru puhkeala esimesest etapist arvavad? Mida nad arvavad majast, mille katust mööda saab kõndida?
Kahel Linnuse tänavat mööda jalutaval vanahärral Aleksandril ja Valeril jätkub rannahoone kohta vaid kiidusõnu. Nii veel avamata rannahoone kui avatud promenaadi kohta. "Meid kadestatakse juba Tallinnaski," teatavad nad uhkusega.
Taksikoer Chuckiga jalutama tulnud Igor on samuti väga rahul. Ta nimetab rannahoone arhitektuuri loogiliseks, sest see sobitub maastikuga.
"Tehtaks see hoone juba kiiremini lahti," kostab ta. "Kaks aastat oleme oodanud!"