Mäemehed peavad Kukruse mäe liigutamist ohtlikuks

Mäeseltsi hinnangul uuriti Kukruse mäge liiga vähe; keskkonnaministeeriumi väitel pole rohkem uurida võimalikki. Foto: Matti Kämärä

Eesti mäeselts soovitas keskkonnaministeeriumile saadetud kirjas pöörata rohkem tähelepanu Kukruse mäel kavandatavate töödega seotud riskide hindamisele ning kaasata parima lahenduse leidmiseks ka kogemustega mäeinsenere. 

"See jutt, et kui mäge kiht kihi haaval koorima hakata, ei juhtu midagi, on utoopia," ütles MTÜ Eesti Mäeselts juhatuse liige Ants Vannus. "Kui selgub, et mäe sees on tühimikud, ei saa seal mingi tehnikaga peale minna. Puuriti ju keset mäge, arvamused selle kohta, mis seal külgedel on, tunduvad väga teoreetilised."

Vannuse sõnul uuriti mäge üldse liiga vähe, et selle põhjal mingeid otsuseid langetada. Ja mäeinsenere polnud tema sõnul asjasse kaasatud.

"Just kaevanduse poole pealt oleks kindlasti vaja rohkem uurida," viitas ta kirjaski toodud hoiatusele, et mis tahes kihtide avamisel võib põlemisprotsess intensiivistuda ning tekib risk põlengu laienemiseks mäe all asuvatesse Kukruse kaevanduse käikudesse.

"Arvestades aherainepuistangu asukohta Kukruse asumi ja Tallinna-Narva maantee vahel, võib võimalik intensiivistuv aherainepuistangu põleng tuua kaasa vajaduse evakueerida Kukruse elanikud ning sulgeda liikluseks maantee," tuuakse kirjas esile must stsenaarium.

Evakueerimiseks vajadust ei teki

Keskkonnaministeeriumi jäätmeosakonna peaspetsialist Liina Laiverik kinnitas, et mäeinsenerideta asja ei aetud: keskkonnamõju hinnanud firma kaasas Kukruse aherainemäe korrastamise projekti volitatud mäeinseneri Peeter Talviste ning diplomeeritud mäeinseneri Anette Talpsepa.

"Peale selle on projektis osalenud ekspertidel Kohtla-Järve ja Kiviõli poolkoksiladestu korrastamisel saadud teadmised ja kogemused, sealhulgas põlengukolde summutamisest ja isoleerimisest. Töögruppi nõustasid TÜ professor Kalle Kirsimäe ja prorektor Erik Puura, kelle doktoritöö ja hilisem tegevus käsitlevad just puistangute süttimist," pole ministeeriumil tema sõnul põhjust Kukruse mäega tegelnud ekspertide pädevuses kahelda.

Tule maa alla levimise võimaluse Laiverik välistab: "Praegu toimub ladestus mitte põlemine, vaid utmine − protsess hapnikuvõla tingimustes. Ladestu teisaldamine ei tõsta selle sisemist temperatuuri ega suurenda õhu juurdevoolu, kuna lasund eemaldatakse ülalt kihi kaupa koorides, millega vähendatakse pidevalt võimalikku õhu juurdetõmmet. Mida madalamaks mägi kooritakse, seda väiksemaks muutub mäe süttimise risk; samal ajal välditakse ka mäe alaosas tegevusi, mis võiksid tõmmet suurendada."

Tema sõnul ei näe eksperdid ka võimalust, kuidas hüpoteetiline põleng saaks kanduda läbi tüseda karbonaatse massiivi kaevanduskäikudesse.

"Puurimise andmetel koosneb ladestu alaosa valdavalt karbonaatsest materjalist ehk varasemate põlengute kuumuse käes moondunud aherainest ja lubjakivist ning ladestu ülaosa utmata põlevkivirikkast aherainest. Selleks, et võimalik põleng saaks kanduda kaevanduskäikudesse, peaks juba põlenud karbonaatne materjal uuesti põlema minema või mäes õhk teistpidi liikuma hakkama, mis on väga ebatõenäoline. Põlema saab minna ikkagi ainult aheraine ladestu ülaosas, aga seda välditakse igati. Seega ei ole tõenäoline, et tuli kaevanduskäikudesse levida saaks ning elanikke evakueerima peaks hakkama."

Äärmiselt vähetõenäoliseks peab ta ka seda, et elanikke on vaja evakueerida mäest heitgaaside eraldumise tõttu, sest isegi mäe süttimise korral on eralduvate heitgaaside ohtlikkus inimese tervisele oluliselt väiksem kui praegu toimuva utmisprotsessi heitgaasidel.

Rohkem uuringuid ei tule

Mäeseltsi väitel ebapiisavate uuringute kohta ütles Laiverik, et kirjast ei selgu, mida, milleks ja kuidas oleks tulnud rohkem uurida.

"Uuringud, mis tehti, oli maksimaalne võimalik, sest tuli arvestada mäes toimuvate protsesside intensiivistumise ohuga. Puurimine nõuab horisontaalset pinda, mida Kukruse mäe järskudel nõlvadel ei olnud lihtne leida. Lisauuringuteks oleks tulnud rajada ülessõidud ja puurimiseks sisse lõigata platvormid, mis võinuksid õhu juurdevoolu mäkke suurendada ning põhjustada põlengu. Ekspertide sõnul saadi tehtud uuringutega kogu vajalik info mäe sulgemisotsusteks."

Mäeselts tegi ministeeriumile ettepaneku tellida ekspertiis, mille käigus vaadatakse üle pakutud lahendusvariandid, hinnatakse riske ning nende maandamise maksumusi.

"On vaja selgust, kas kõik võimalikud riskid on läbi kaalutud ja kas on olemas töötavad lahendused, kui mõni või mitu neist riskidest peaks realiseeruma. Riskide maandamise hind võib olla võrdne aherainepuistangu maa-ala korrastamise maksumusega. Seetõttu tasub asjatundjatel, spetsialistidel veel kord olukorda hinnata koos riskide maandamise meetmetega," soovitasid mäemehed, pakkudes endid nõuga abiks.

Liina Laiveriku sõnul pole ministeeriumil põhjust ekspertide välja pakutud lahendustes kahelda ega seega ka neile lisaekspertiisi tellida.

"Keskkonnaministeerium on sõlminud Kukruse aherainemäe korrastamise projekti tegemiseks lepingu ASiga Infragate ning OÜdega IPT Projektijuhtimine ja Alkranel; projektlahendus valmib 2015. aasta lõpuks. Järgmine riigihange korraldatakse projekti elluviimiseks ehk mäe korrastamiseks, kui Eesti mäeselts soovib projektis osaleda, siis on nad oodatud osalema järgmisel riigihankel," vastas ta mäemeeste abipakkumisele.