Riik kaalub Ida-Viru kutsekoolide ühendamist

Riik on aastaid investeerinud kutseõppekeskuste majadesse, nüüd soovitakse uuendada juhtimist. Pilt on tehtud sel sügisel Sillamäe kutsekoolis. Ehitajaks, muide, saab Ida-Virumaal õppida kõigis kolmes kutsekoolis. Foto: Peeter Lilleväli

Haridus- ja teadusministeerium soovib viia Ida-Virumaa kutsehariduskeskuse, Sillamäe kutsekooli ja Narva kutseõppekeskuse ühtse juhtimise alla. See ei tähendaks ühegi kutsekooli kadu, küll aga lõppu erialade dubleerimisele.

Haridus- ja teadusministeerium on algatanud arutelu Ida-Virumaa kolme kutsekooli ühendamiseks, viies eile läbi selleteemalised kohtumised Sillamäe kutsekooli ja Narva kutseõppekeskuse nõunike kogus. Ida-Virumaa kutsehariduskeskuses käisid ministeeriumi esindajad eelmisel nädalal.

Riigi plaan sai kõigi kolme kooli nõunike kogus positiivse vastukaja, kinnitas ministeeriumi kutsehariduse osakonna asejuhataja Teet Tiko Põhjarannikule. "Järgmisena paneme kokku töörühma, kuhu kuuluvad nõunike kogude ja koolide juhtkonna esindajad."

Kvaliteetsem õpe

Kolme kutsekooli ühendatud juhtimine võib teoks saada juba järgmisest õppeaastast. "Kui vähegi jõuame, võiks selle kiiresti ära teha. Kogemus näitab, et selliste protsessidega pole mõtet venitada," ütles Tiko.

Ministeeriumi ettepaneku järgi jätkatakse kutseõpet nii Jõhvis, Sillamäel kui Narvas. Kuigi viimase viie aasta jooksul on piirkonna kutseõppeasutustes õppijate arv vähenenud peaaegu tuhande võrra, on see siiski piisavalt suur, et pakkuda kutseharidust kõigis kolmes linnas. Kindlasti ei ole vajadust ühtegi õppekohta sulgeda, märkis ministeeriumi kommunikatsiooniosakonna asejuhataja Tarmu Kurm.

Ettepanek Ida-Virumaa kutseõppeasutused ühtse juhtimise alla viia tuli tema sõnul soovist vältida koolide omavahelist konkurentsi ja kasutada kõiki ressursse mõistlikumalt.

"Koolide ühendamisega tahame paremaks muuta õppetöö kvaliteeti, õpetajate töötingimusi ja töötasu ning vastata rohkem tööandjate ootustele. Piirkonna koolid konkureerivad omavahel samade erialade õpilaste pärast − praktiliseks õppeks mõeldud õppebaasid on alakasutatud. Kõik õpetajad eraldi koolides ei saa töötada mõistliku koormusega, mis vähendab kõige tugevamate õpetajate huvi koolidesse tööle jääda või tulla," selgitas Kurm.

Ühendkool saab vähendada erialade dubleerimist, kasutada parimal viisil olemasolevat taristut, koondada tugevused ja neid võimendada, lisas ta. Seadusest tulenevad õigused venekeelseks õppeks säilivad.

Praegu korraldatakse maakonnas kutseõpet 17 õppekavarühmas ja 39 õppekava järgi. Enim õppekavarühmi ja õppekavu on Ida-Virumaa kutsehariduskeskuses, vastavalt 14 ja 27. Järgnevad Narva ja Sillamäe. "Kuna varem oli nõudlus mitmete erialade oskustööliste järele suurem kui ühe kooli võimalused, siis on piirkonnas mitmeid dubleerimisi," nentis Kurm.

Näiteks koolitatakse mitmes koolis ehituse, info- ja kommunikatsioonitehnoloogia, toiduainetöötluse, turismi-, toitlustus- ja majutusteeninduse, mehaanika ja metallitöötluse erialal.

"Vähenenud õppijate arv ei võimalda koolidel enam kõikides õpetatavates õppekavarühmades piisava suurusega gruppe komplekteerida. Piirkonna koolid konkureerivad omavahel sama eriala õpilaste pärast," rääkis Kurm.

Üks tervik

Ida-Virumaa kutsehariduskeskuse direktor Hannes Mets arvas, et igale muutusele ollakse esialgu vastu, aga kolme kooli ühendamise analüüs tasub kindlasti ära teha.

"Praegu teame ainult seda, et omanik ehk riik on teinud ettepaneku analüüsida võimalust, kui kolme kooli asemel oleks üks kool kolme koolituskohaga. Mina näen, et riik soovib vaadata kolme kooli ühe tervikuna, et anda õpet paremal tasemel kui praegu. Ettepanek on tulnud tööandjatelt ja elust enesest. Kõige olulisem on, et õppijad saaksid Ida-Virumaal heal tasemel kutseharidust, jääksid piirkonda ja tööandjad oleksid tulemusega rahul."

Metsa hinnangul on erialade dubleerimist praegu palju. "Kõigis kolmes koolitatakse kokkasid, aga keda kõige rohkem otsitakse? Kokkasid! Järelikult on kusagil viga sees."

Erialade ebamõistlik dubleerimine on silma torganud ka töötukassa Ida-Virumaa osakonna juhatajale Anneki Teelahkile, kes kuulub kõigi kolme kutsekooli nõunike kogusse.

"Ühendamise plaan oleks vaja teoks teha − aeg on selleks ülimalt küps. Praegu on iga 25 kilomeetri tagant kool kõige täiega, nii juhtkonna kui tihti samade erialadega. Olukorras, kus sündimus jääb väiksemaks, tuleb mõelda, kas on mõtet dubleerida kolme kooli juhtkonda, raamatupidamist, personalitööd? Lisaks tuleb mõelda tublidele õpetajatele, kes ei saa ühes koolis täiskoormust − neile võiks pakkuda uusi väljakutseid."

Teelahk lisas, et temalt on juba küsitud, millise kooli baasil peaks uus organisatsioon sündima. "Igal koolil on oma tugevused ja nõrkused, aga postiaadress pole minu arvates kõige tähtsam. Ei tohiks laskuda emotsioonidesse: head õpetajad ja erialad jäävad alles, aga ressursi raiskamine lõpeb."