VKG avas kriisiajal uue õlivabriku

Üks Viru Keemia Grupi omanikke Ants Laos andis Petroteri uue tehase sepistatud sümboolse võtme VKG Oili tegevjuhile Nikolai Petrovitšile, lisades, et sel mehel, kelle perekonnanime järgi on antud nimed uue põlvkonna õlitehastele, on nüüd neid võtmeid juba kolm. Foto: Matti Kämärä

"Kui kolmas Petroteri õlitehas valmis sai, olid õli hinnad maailmaturul lootusetult alla langenud," tõdes Oskar Lutsu "Kevade" algust kerge sarkasmiga parafraseerides  üks VKG omanikke Ants Laos eile toimunud 84 miljonit eurot maksma läinud tehase avamisel.

Samas arvas Laos, et kui Lutsu raamatukangelane Arno Tali lõpetas vaatamata esimesel koolipäeval hilinemisele kooli edukalt, õnnestub ka Viru Keemia Grupil keeruline turuolukord üle elada.

Renessanss sai poolteise aastaga läbi

Kolmanda Petroteri rajamise lugu näitab ilmekalt, kuivõrd kiiresti ja tugevasti võivad muutused maailmaturul mõjutada ühe siinse tööstuse käekäiku. Kõigest poolteist aastat tagasi toimunud selle tehase nurgakivi panekul räägiti õhinaga põlevkivitööstuse renessanssist.

Samas tõdes tollane Viru Keemia Grupi juhatuse esimees Priit Rohumaa prohvetlikult, et kuigi õlitööstusel on head ja kasumirikkad ajad, ei ole tulevik sugugi pilvitu, kuna põlevkivi omahind, palgad, maksud ja muud kulud muudkui tõusevad.  Rohumaa arvas, et  põlevkivist õli tootmise  hiilgeajad on mööda saamas. "Pigem jääb selline žilettõhukese marginaaliga tootmine," sõnas ta, pidades seejuures silmas, et nafta hind stabiliseerub tasemel 90 dollarit barreli kohta.

Samas ei osanud ka Rohumaa ette näha, et reaalsuses tuleb silmitsi seista  hinnatasemega 50 dollarit barreli kohta. Tänavu oktoobris Rohumaalt VKG juhtimise üle võtnud Ahti Asmann on tunnistanud, et käesoleval aastal arvestab ettevõte ligikaudu 7 miljoni euro suuruse kahjumiga.

Põlevkivimäed kaovad

Tehase rajamise eestvedajaid, VKG juhatuse liige Meelis Eldermann kinnitas, et keerulisele ajale vaatamata oli kolmandat tehast  efektiivsuse seisukohast väga vaja. VKG Ojamaa kaevanduse toodangust moodustab peenpõlevkivi 60 ja tükikivi 40 protsenti. "Meil on mitme aastaga tekkinud territooriumile tohutu suured peenpõlevkivimäed. Nüüd me saame kogu oma kaevandatud põlevkivi ära kasutada. Tegelikult võib meil isegi puudu jääda, sest iga uus tehas töötab natuke tõhusamalt kui eelmine," ütles ta.

Eldermann tõi näite, et kui esimeses Petroteris kasutati sisseminevast energiast ära 77 protsenti, siis äsjaavatud kolmandas  82. "See on pidevalt toimuva tehnoloogia ja protsessi peentuunimise tulemus," sõnas ta, selgitades, et 55-56 protsenti energiast tuleb välja põlevkiviõlina, 17-18 protsenti gaasina, mis suunatakse elektrijaama, millest omakorda toodetakse soojust ja elektrit. Lisaks tuleb 6-7 protsenti auru ja protsent-kaks sooja vee kujul.

Ta sõnas, et kolmanda Petroteri ehitamine ja käivitamine sujus märgatavalt paremini kui eelmiste puhul. "Inimeste kompetentsus on iga järgmise tehasega tõusnud," sõnas ta.

Leevendav maksumuudatus  kaalumisel

Avamisel osalenud majandusminister Kristen Michal sõnas Põhjarannikule, et valitsus arutab  põlevkivisektori keerulise olukorra leevendamiseks sellise süsteemi kehtestamist, kus ressursimaks oleks sõltuvuses maailmaturu hindadest. "Me saame analüüsid, mille põhjal oskaksime hinnata, kuidas seda rakendada võiks," rääkis ta.

Kuid samas hoidus Michal nimetamast aega, mil uus maksusüsteem võib kehtima hakata.  "Eeldan, et järgmisel aastal on analüüside tulemused olemas. Aga uue süsteemi rakendamine nõuab kindlasti mitme ministeeriumi ühispingutust," tõdes ta.

Majandusminister tunnustas VKG järjekindlust uutesse tehnoloogiatesse investeerimisel. "VKG on põlevkivisektoris suunanäitaja. Kui mõtleme Euroopa Liidu keskkonnapoliitika peale laiemalt, siis tulevikus saavad  hakkama ikkagi vaid need ettevõtted, kes suudavad põlevkivi rohkem väärindada ning keskkonnasõbralikult ja efektiivsemalt tegutseda," märkis ta.