Purtse jõe puhastamisel on mitu küsimärki
2. detsember 2015, 21:58
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Purtse jõe ja selle lisajõgede puhastamise esimeses etapis jõe kõige saastunumat osa käsile ei võeta; alustatakse harujõgedest, et seal saadavate kogemuste põhjal otsustada, kas ja kuidas töödega edasi minna.
80 aastat saastatud Purtse jõe valgala ei ole võimalik lühikese aja jooksul ja ühe projektiga puhtaks teha, tõdeti Purtse, Erra ja Kohtla jõe jääkreostuse ohutuks muutmise avalikul arutelul.
"Hakkame ülevaltpoolt, väiksematest harujõgedest peale ja saame seal tegutsedes kogemusi," rääkis jõgede seisundit ja jääkreostusest puhastamise võimalusi uurinud ASi Maves keskkonnaekspert Madis Metsur. "Puhastamist vajav ala on suur, sellega tuleb tegelda etapi kaupa."
"Suure vooluhulgaga Purtse jõe puhastamisest alustada ei saa, kuna see on seotud suurte riskidega," põhjendas keskkonnaministeeriumi veeosakonna projektide büroo nõunik Peep Siim, miks alustatakse sealt, kus reostus on vähem hull.
Riskita lahendusi Purtse jõe puhastamiseks pole seni osanud keegi välja pakkuda.
Lüganuse vallavalitsus pani ette alustada töödega Hirmuse jõe suubumiskohast Purtse jõkke ehk Purtse jõe ülemjooksust, kust voolab sisse peamine reostus.
Madis Metsuri sõnul pole see piirkond esmatähtis ega muude jõelõikudega võrreldes ka väga tugevalt saastunud.
Lüganuse valla teine ettepanek puudutas Roodu aiandusühistu elamupiirkonna kaardistamise vajadust. Seegi töö jääb mõnda järgmisse etappi.
Plaanitust palju kallim
Juba praegu on selge, et kõigiks vajalikeks tegevustest jääb raha kõvasti puudu. Algul selleks eraldatud 30 miljonit eurot kulub ära juba esimeses etapis, mille tulemusena muudetakse ohutuks poolkoksimägede veeres asuv fenoolisoo, puhastatakse Vahtsepa kraav ja Kohtla jõgi, Kiviõli kraav ja Erra jõgi ning Purtse jõgi Lohkuse paisust Püssi paisuni.
Ainuüksi Kohtla jõe loduala puhastamine, mis esialgu välja jääb, maksaks teist samapalju.
Purtse jões on suurem saaste Kohtla jõe suudmest alates. Kuna praegu pole teada, kui suur on reostuse ulatus allavoolu, ei ole ka arvutatud, kui palju selle ohutuks muutmine maksma võiks minna.
"Meil pole mõtet liiga suuri alasid palju ette uurida − need uurimistööd aeguvad," ütles Madis Metsur.
"Keskkonnaministeerium püüab Purtse projekti elluviimiseks raha leida," lubas Peep Siim.
Madis Metsur soovitas kohalikel kogukondadel jätkuvalt aktiivne olla ja teemat tulipunktis hoida − et jätkuprojektid ühtäkki tagaplaanile lükatuks ei osutuks.
Esimese etapi projekt valmib selle aasta lõpuks, seejärel asutakse hankeid korraldama. Tööd lõpptähtaeg on 2023. aasta.
Luuakse koostöögrupp
Jõgede puhastamise keskkonnamõju arutati avalikult seekord maakonnakeskuses.
Madis Metsur tunnistas vajadust kaasata arutelusse ka kohalikke kogukondi, ent nentis samas, et projekti ajagraafikus selliste lisaarutelude jaoks kohta ei ole.
Kohalike elanike kaasamiseks ja koostöö paremaks laabumiseks on keskkonnaministeeriumi eestvõttel plaanis moodustada koostöögrupp, kuhu kuuluvad ministeeriumi, omavalitsuste, ametkondade ja kõigi teiste huvitatud osapoolte esindajad.
Madis Metsur lubas, et kui kusagil kohapeal koosolek korraldatakse, on ta valmis seal küsimustele vastama.
"Selliseid koosolekuid oleks parem korraldada juba tööprojekti koostamise käigus, kui on teada täpsemad lahendused kinnistute tasemel," soovitas ta.