Ekskaevuri kahjunõudes on tehtud üheksa kohtuotsust

Tänapäeval on põlevkivikaevandustes suurem osa tööst masinate teha, kuid eelmise sajandi lõpus oli inimkäte tööd palju rohkem, mistõttu näiteks vibratsioontõbi polnud kaevurite seas tundmatu kutsehaigus. Foto: Peeter Lilleväli

Kaevanduses kutsehaiguse saanud mees jookseb juba viis aastat mööda kohtuid, et endiselt tööandjalt hüvitist saada. Sel nädalal arutas riigikohus tema nõuet juba kolmandat korda.

2010. aasta sügisel esitas 32 aastat kaevanduses töötanud Vladimir (68) ASi Eesti Energia Kaevandused (EEK) vastu kohtusse hagi, kus palus enda kasuks ettevõttelt välja mõista kahjuhüvitise kutsehaigusega tekitatud varalise ja mittevaralise kahju eest. Varalise kahju eest palus hageja mõista välja hüvitise 21. juunist 2000 igakuiste maksetena 191 eurot ja mittevaralise kahju eest hüvitise 9586 eurot.

Diagnoositi kutsehaigus

Hagiavalduse kohaselt töötas Vladimir (EEK) õiguseellaste juures 1968.-2000. aastani, mil tööleping lõpetati poolte kokkuleppel. 1984. aastal diagnoositi Vladimiril kutsehaigusena vibratsioontõbi. Kutsehaiguse tekkimises on hagi kohaselt süüdi EEK õiguseellased, kelle juures Vladimir töötas allmaa läbindaja ja allmaa koristustöölisena tervist eriti kahjustavates tingimustes. Veebruaris 2010 diagnoositi mehel 40% töövõime kaotus, mille põhjuseks on kutsehaigus. Vladimir esitas endisele tööandjale samal aastal avalduse tervise kahjustamisest tekkinud kahju hüvitamiseks, kuid too teatas, et ei nõustu hüvitise nõudega, kuna nõue on aegunud, misjärel endine kaevur pöördus kohtusse.

Viru maakohus jättis 2011. aastal hagi rahuldamata selle aegumise tõttu, samuti nagu hiljem ka Tartu ringkonnakohus. Kui asi jõudis riigikohtusse, tühistas viimane ringkonnakohtu otsuse osas, mis puudutas varalise kahju hüvitamata jätmist, ning saatis asja ringkonnakohtule uueks arutamiseks. Ringkonnakohus muutis 2013. aasta juunis veidi oma otsuse õiguslikke põhjendusi, kuid mullu jaanuaris tühistas riigikohus taas selle otsuse ning saatis ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks. Seejärel tühistas Tartu ringkonnakohus kõige esimese, Viru maakohtu otsuse ning saatis tsiviilasja maakohtusse uuele arutamisele.

Kui Viru maakohus aasta tagasi detsembris uue otsuse tegi, jättis ta taas Vladimiri hagi rahuldamata, leides, et EEK õigusvastane käitumine on tõendamata.

Vladimir väitis, et tervis halvenes tal järsult kutsehaiguse tõttu 2007. aasta sügisel, mistõttu ta ei saanud enam jätkata lisasissetuleku teenimist kalapüügist ning tomatite kasvatamisest.

Maakohus leidis seevastu, et hageja peab tõendama, et ta on kaotanud sissetuleku just tervisekahjustuse tõttu, mitte aga muul põhjusel, näiteks vanaduse tõttu.

Kui asi jälle ringkonnakohtusse jõudis, jättis viimane tänavu aprillis maakohtu otsuse jõusse ning hagi rahuldamata.

Nüüd oli kord jällegi riigikohtu käes, kes seekord juba kolmandat korda otsustas ringkonnakohtu otsuse selles asjas tühistada ning taas uuele arutamisele saata.

Viiendat korda ringkonnakohtusse

Riigikohus leidis, et ringkonnakohus oleks pidanud vaidlust lahendades lähtuma hageja väitest, et tal tekkis kahju sissetuleku kaotuse näol 2007. aasta sügisel, kui ta kaotas kehva tervise tõttu lisasissetuleku.

"Riigikohtu senisest praktikast tulenevalt oleks ringkonnakohus pidanud eeldama seda, et esineb põhjuslik seos hageja kahju ja selle vahel, et kostja põhjustas kutsehaigusega hagejale töövõimest 40% kaotuse. Kolleegium on oma varasemas praktikas leidnud, et kostja vabaneb kahju hüvitamisest, kui ta tõendab, et hageja ei töötaks endisel erialal või ei töötaks üldse ka siis, kui ta poleks kostja süül töövõimet osaliselt kaotanud," tõdes riigikohus oma otsuses. Samas tõdeti, et vigastuse või muu tervisekahjustuse tekitamise korral on kahju eest vastutav isik kohustatud hüvitama kannatanule töövõime kaotuse või vähenemise tagajärjel kaotatud töötasu, samuti tervisekahjustusest tingitud kulutused. "Töötaja tervisekahjustuse korral on kahju eest vastutav tööandja kohustatud hüvitama kannatanule kahju, mis seisnes saamata jäänud tulus, s.o töötasu või selle osa suuruses, mille töötaja kaotas oma töövõime kaotuse tõttu."

Endine tööandja peab aga riigikohtu arvates tõendama, et Vladimir kaotas sissetuleku varem ning et mees sai kahjust ja selle hüvitama pidavast isikust teada varem kui kolm aastat enne hagi esitamist, mis tõendaks, et hagi esitamise tähtaega on ületatud.

Tartu ringkonnakohus peab endise kaevuri hagi nüüd juba viiendat korda arutama hakkama.