Männi ja Maritsa loos asus näpunäiteid andma justiitsministeerium

Advokaadid endas kindlad: Allan Valk (vasakult), Rene Varul ja Ain Alvin on veendunud, et nende klientide vanglasse jätmine eile oli jäme isiku põhiõiguste rikkumine. Foto: Peeter Lilleväli

Kuigi korruptsioonikuritegudes süüdistatavate Allan Männi ja Märt Maritsa advokaadid leiavad, et nende kaitsealused oleks eile pidanud vahi alt vabanema, leidis Viru maakohus, et tähtaeg pidi kukkuma täna, ja pikendas nende vahi all pidamist. Sellekohaseid juhiseid selles kaasuses asus andma justiitsministeerium.

Märt Maritsa kaitsja vandeadvokaat Ain Alvin ütles eile pärastlõunal kohtus, et tema kaitsealune peaks juba rohkem kui kaks ja pool tundi tagasi vabaduses olema, sest täpselt südapäeval sai tema vahi all pidamise tähtaeg täis ning tegu on tõsise põhiseaduslike õiguste riivega, kus inimene viibib ilma igasuguse seadusliku aluseta vahi all.

Uskumatu kirjavahetus

Enne eilset istungit leidis aset tavatu lugu Eesti õigussüsteemis, kus prokurör, kohtunik, justiitsministeerium ning vanglad pidasid omavahel kirjavahetust, arutamaks selle üle, kas Mänd ja Marits tulnuks eile välja lasta või mitte. Kuna prokurör Kalmer Kask soovis, et Marits ja Mänd jääksid edasi vahi alla, ent ta jäi ilmselt seaduses ette nähtud tähtaegadega jänni, saatis ta 15. detsembril kohtunik Inna Kirsipuule kirja, kus palus võtta meetmeid, kuna kahtlustatavad peavad 16. detsembril kell 12 vabaks saama, aga eelistung oli määratud kaks tundi hiljem. Kohtunik vastas, et tema ei saa sekkuda, viidates võimude lahususele. Kirjavahetust pidas prokurör ka justiitsministeeriumi ja vanglatega, kuni viimased asusid seisukohale, et tegelikult ei ole tähtaeg kukkunud.

Seadus ütleb, et eeluurimise ajal tohib vahi all pidada kuni pool aastat, kuna aga Mänd ja Marits peeti kinni 17. juunil, sai advokaatide arvates see tähtaeg eile täis.

Prokurör Kask möönis eilsel istungil, et kuigi see on terve mõistuse vastane, tuleb seadust siiski tõlgendada nii, et tähtaeg kukub kinnipidamisest alates sama numbriga kuupäeval poole aasta möödudes, ja viitas ka riigikohtu lahenditele, mis seda justkui kinnitavad.

Vanglaametnik teadis otsusest ette?

Märt Maritsa abikaasa Ülle veetis eile pool päeva Viru vangla pääslas, oodates  mehe vabanemist, ja tema sõnul rääkisid selle aja jooksul eri vanglaametnikud talle erisugust juttu. "Siis aga äkki ütles üks ametnik välja, et nagunii nende vahi all pidamist täna pikendatakse, kuigi kohtuistungitki polnud veel toimunud. Nii et see kohtupidamine oli kõik üks näitemäng ja kõik oli juba ära otsustatud," rääkis Ülle Marits.

Kahtlustatavate advokaadid väitsid eile kohtus, et isegi kui kohus leiab, et nende kaitsealused ei pidanud välja saama, pole Männi ja Maritsa edasine vahi alla jätmine põhjendatud, kuna eeluurimine on läbi ja kahtlustuste sisu algsega võrreldes oluliselt kokku tõmbunud. "Isegi kui nad kõiges süüdi mõistetakse, mis seal kahtlustustes on, ei määraks ükski kohus sellist reaalset vangistust, mis nad praeguseks juba ära on istunud," ütles Maritsa kaitsja Rene Varul.

Männi kaitsja Allan Valk ütles, et temale on eilne kohtumäärus arusaamatu, kui kogu aeg on vahi alt vabastamisel lähtutud teisest loogikast ja nüüd, kui prokuratuur jäi tähtaegadega jänni, hakati seadust tõlgendama kinnipeetavate kahjuks. "Kohtunik oma määruses aga pakkus tähtaegade puhul hoopis kolmanda versiooni, rääkides astronoomilisest ajamõõtest ning sellest, et tähtaeg saanuks täis hoopis 17. detsembri hommikul kell pool kaheksa," sõnas Valk.

Ka justiitsministeerium, kuhu Põhjarannik eile päringu tegi, leidis, et tähtaega tuleb arvestada nii, nagu prokurör seda tõlgendas, ning viitas samuti riigikohtu lahendile, mis puudutab aga tegelikult mitte vahi alt, vaid vangistusest vabastamist. Küsimusele, kas justiitsministeerium on sekkunud praegusel juhul kriminaalmenetlusse, vastas selle pressiesindaja eitavalt.

"Vangla ega ministeerium ei otsusta eraldi konkreetsete isikute vabastamist, vaid rakendab üksnes seaduses ettenähtud reegleid. Prokuratuur on kohut informeerinud vangla küsimusest tähtaegade arvestamise kohta," lisas ta.

Kaebavad edasi

Allan Valk ütles, et kuigi eilne kohtu määrus ei kuulu vaidlustamisele, saab seda erandjuhtudel teha, sest kaitsjate arvates on tegemist isikute põhiõiguste, aga ka menetlusnormide jämeda rikkumisega. Tema sõnul ei põhjendanud kohus ka vajadust Mänd ja Marits vanglasse jätta. "Mida sellest nüüd välja peaks lugema? Et kas kohus on juba ära otsustanud, et nad on süüdi? Mis mõttega siis üldse kohtus vaielda?" arutles ta. Tema sõnul on kõige kummalisem see, et kuni pooleaastase vahistamisaja kohta on nüüd esitatud kolm versiooni. "Tahaks ikkagi teada, kus tõde on," sõnas ta.

Allan Mändi kahtlustab prokuratuur altkäemaksu andmises endisele vallavalitsuse liikmele Märt Maritsale, Maritsat aga altkäemaksu võtmises ja riigihanke menetluse nõuete rikkumises. Alguses hõlmas süüdistus ka mõjuvõimuga kauplemist, kuid sellest on prokurör nüüdseks loobunud. Peamised kahtlustused on seotud Allan Männi juhitud Jõhvi plaanitud kaubandus- ja vabaajakeskuse ehitusega.

Põhjarannikule teadaolevalt hõlmab altkäemaksu kahtlustus Allan Männi poolt arvuti üleandmist Maritsale, samuti viimase tööleasumist keskuse arendusega seotud firmas pärast vallavalitsusest lahkumist.