Kaevandaja ei lepi kaitseala all kaevandamise keeluga

Kaitsealal asuvat Jõuga Pesujärve on seni mõjutanud üksnes loodus. Foto: Peeter Lilleväli

AS Eesti Energia Kaevandused leiab, et Jõuga kaitsealal kaevandamist keelates lähtub keskkonnaamet üksnes looduskaitseseadusest, jättes majandushuvid põhjendamatult arvestamata. 

Jõuga (endise Kivinõmme) maastikukaitseala kaitse-eeskirja eelnõu arutelu viis kirgliku mõttevahetuseni ASi Eesti Energia Kaevandused ja keskkonnaameti vahel.

Poolteist aastat tagasi esitas AS Eesti Energia Kaevandused keskkonnaministeeriumile kaevandamisloa taotluse Estonia II mäeeraldisele. Taotletavast alast on välja jäetud looduskaitselised objektid (lisaks Jõuga kaitsealale veel mitu väiksemat looduskaitselist ala), mille piires on ligemale 14 miljonit tonni põlevkivivaru hinnatud passiivseks.

Kaevandusfirma eeldas, et kaevandamisloa menetluse käigus hinnatakse ka kaevandamise mõju kaitsealale ning vaadatakse üle nii kaitse-eeskiri kui põlevkivivaru kategooria. Kuna aga kaitse-eeskirja juba uuendatakse, tuleks selles nende arvates tulevikule mõeldes näha ette võimalus kaevandada ka kaitseala all − tingimusel, et see kaitse eesmärke ei kahjusta. Sel juhul säiliks motivatsioon ja võimalus teha uuringuid ja mõjuhinnanguid ning nendest tulenevalt ka võimalus kaevandada.

Ülemist ja alumist piiri pole

Eesti Energia Kaevanduste hinnangul on nii põlevkivivaru passiivseks muutmisel kui kaitse-eeskirja koostades lähtutud pelgalt looduskaitseseadusest, seades looduskaitse eesmärgid ülemuslikuks teiste huvide suhtes. Arvestatud pole näiteks maapõue kaitse põhinõuetega, mille järgi tuleb tagada juurdepääs arvele võetud maavaravarule.

Keskkonnaameti Viru regiooni looduskaitse juhtivspetsialisti Maret Vildaku sõnul on Jõuga riikliku tähtsusega kaitseala, mille piiresse jääb ka üle-euroopalise tähtsusega Natura 2000 võrgustiku loodusala, ning seega tuleb seal vajaduse korral majandustegevusele piiranguid seada.

"Sealne põlevkivivaru kategoriseeriti looduskaitselistel põhjustel passiivseks reservvaruks  juba 1998. aasta varuarvutustel, järelikult peeti allmaakaevandamist oluliseks ohuteguriks juba kaitseala moodustamise järel," ütles ta.

Kaevandaja arvates saab looduskaitseseadust tõlgendada ka nii, et tegevused, mis ei ole lubatud kaitsealal, võivad olla lubatud selle kohal või all. Väites, et maavarade kaevandamine hävitaks väärtuslikud pinnavormid, kooslused ja elupaigad, on ilmselgelt peetud silmas pealmaakaevandamise mõjusid − Jõuga kaitseala all lasub põlevkivi aga 65 meetri sügavusel. Positiivseks näiteks tuuakse Estonia kaevanduse kohal asuv Mäetaguse maastikukaitseala, mille alt 60 meetri sügavusel asunud põlevkivi väljati aastatel 1992-1994 − mõju kaitse-eesmärkidele oli sedavõrd tühine, et 2011. aastal vastu võetud kaitsekorralduskavas seda isegi ei mainitud.

"Kaitseala ulatub nii sügavale ja nii kõrgele kui võimalik," ütles Vildak, et ülemisi ega alumisi piire pole seatud. "Kui kaitseala piires, sealhulgas ka maa all või õhus, toimub või on potentsiaalselt võimalik majandustegevus, mis ohustab kaitse-eesmärgiks olevate väärtuste säilimist, seatakse piiranguid ka nendele tegevustele. Näiteks on  mõnel linnustiku kaitsealal piiratud lennuliiklust − madallende. Valdavalt on keelatud ka maavarade kaevandamine."

Mis puutub Mäetaguse kaitsealasse, siis Estonia kaevanduse rajamist alustati juba nõukogude ajal, mil plaanimajandusele kohaselt ilmselt isegi ei kaalutud võimalikku negatiivset mõju loodusele. Kuna kaitseala piiranguvööndis on kaevandamine keelatud, pole Vildaku sõnul ka vajadust selle mõju kaitsekorralduskavas käsitleda.

Lühiajaline kasu pole argument

Kaevandaja viitab Euroopa Liidu loodusdirektiivile, mis näeb ette ka kohalike majandushuvidega arvestamist ning võimaldab mõningatel puhkudel kaitsemeetmeid paindlikumalt rakendada. Näiteks siis, kui kaitstavate elupaigatüüpide ja liikide esinemisalad hõlmavad riigi territooriumist rohkem kui viis protsenti. Eestis olevat see protsent üle kuue, mistap võiks kaevandamise huvides piiranguid leevendada küll.

"Lähtudes loodusdirektiivist saab seda teha üksnes juhul, kui ühel ajal esineb mitu tingimust: alternatiivsed lahendused puuduvad, projekt tuleb ellu viia üldiste huvide mõjuval põhjusel ning liikmesriik võtab kasutusele vajalikud hüvitusmeetmed. Kusjuures alternatiive võrreldes tuleb kaaluda ka lahendusi, mis võivad paikneda isegi teises piirkonnas, ning muid kriteeriume ei tohi pidada keskkonna omadest tähtsamaks," selgitas Maret Vildak.

Tema sõnul peavad üldised huvid olema ülekaalukad, seega pikaajalised: "Majanduslikud või muud huvid, mis tooksid ühiskonnale ainult lühiajalist kasu, ei ole piisavad, et kaaluda üles direktiiviga kaitstavaid pikaajalisi huve."

Keskkonnaametile teadaolevalt ei ole Eestis säärast erandit tehtud.