Kodutud leiavad pakasega öömajast peavarju

Narva sotsiaaltöökeskuse kodutute öömaja. Foto: Ilja Smirnov

Suuremate linnade öömajad pakuvad kodututele inimestele varjupaika, annavad neile puhtad riided selga ning söödavad neil ka kõhud täis. Ajal, mil õues paugub käre pakane, on säärane sotsiaalteenus eluliselt vajalik.

Narva sotsiaaltöökeskuse juhataja Tatjana Stolfat rääkis, et Narvas Karja tn 6a asuv kodutute öömaja töötab juba sügiskülmade saabumisest peale ööpäev läbi. "Meie inimesi külma ei jäta," kinnitas ta.

"Käisin seal esmaspäeval ning nende kõigi seisund on täiesti normaalne. Inimesed olid soojas ja käisid väljas vaid suitsu tegemas," lisas Stolfat.

"Peseme ja toidame"

Narva kodutute öömaja sotsiaaltöötaja Vadim Zagorodnjuk rääkis, et käreda pakase saabudes on nende juures hakanud käima varasemast rohkem kodutuid − ööpäevas kuni 30 inimest ja vahel rohkemgi. Nad paluvad abi, kuid ära ei ole neist õnneks keegi külmunud. "Peseme nad puhtaks, vahetame neil riided ja söödame kõhu täis," sõnas ta.

"Vahetult enne uue aasta saabumist said paljud narvalased ühiselamutes toad," selgitas Zagorodnjuk, miks öömajas kliente varasemaga võrreldes eriti palju ei ole. Üldse on Narva vana öömaja mõeldud 70 inimesele.

Leiba antakse seal nii palju kui kulub, kohale tuuakse valmistoitu ning jagatakse ka toidupakke. Samuti on kodututel võimalus seal duši all käia ja end korda teha.

"Just eile [teisipäeval − toim.] tuli öömajja metsast naasnud meesterahvas. Meie töötajad pesid teda ja nutsid..." rääkis Tatjana Stolfat.

Kodutute majutamise teenus on tasuta. Tasu võetakse vaid neilt, kes vajavad pikemaajalist varjupaika ja elamiseks paremini kohandatud tingimusi.

Vadim Zagorodnjuk ütles, et kodutute öömajas käiv kontingent praegu üha nooreneb. Samuti käivad seal vahel peavarju otsimas ja mitmesuguste probleemide lahendamisel abi küsimas välismaalased − näiteks kui nad on piirilinnas raha ja dokumendid ära kaotanud.

Ahtmes tuli kodutuid juurde

Kohtla-Järve linn ostab kodutute majutuse teenust sisse MTÜ-lt Sotsiaalse Rehabilitatsiooni Keskus, mis tegutseb Vana-Ahtmes. Keskuse juhataja Ruth Tera ütles, et jõulupühadest kuni tänaseni on neilt peavarju tulnud otsima kuus inimest. Keskus ei ole klassikaline kodutute öömaja, kus inimesed õhtul uksest sisse lastakse ning hommikul peavad nad lahkuma. "Meil on ikkagi varjupaik, mis esmajärjekorras pakub ka pesemisvõimalust − ilma selleta ei lasegi me kedagi edasi. Vajaduse korral leiame inimesele ka puhtad riided," rääkis Tera, lisades, et kui inimesel on olemas sissetulek, siis toidu peab ta endale ise ostma. "Aga näiteks sel teisipäeval tuli meile kaks inimest, kellel pole mingit sissetulekut ega dokumente ja kes on pikka aega päris tänaval elanudki. Sellistele inimestele leidub meil ikka väike tagavara toitu ning tühja kõhuga nad ei jää," ütles Tera. Tema sõnul on külmadega küll inimesi juurde tulnud, aga kohti on veel. Keskuses on kahekohalised toad.

Kohtla-Järve Järve linnaosas on kodutuid võimalik majutada vanalinnas asuvasse sotsiaalmajja. Linna sotsiaalhoolekandekeskuse direktor Arne Berendsen ütles, et selleks on mõned toad seal olemas, kuid praegu suurt nõudlust nende järele pole. "Aga päris narkareid me sinna võtta ei taha, nood teevad teiste abi vajavate inimeste elu põrguks," sõnas ta.

Ka Jõhvi sotsiaalmajas saavad koduta inimesed peavarju, kuid seda ainult ööseks. Selleks on seal 18 kohta. Sotsiaalmaja direktor Ralf Burk ütles, et eilse seisuga oli neil vaid üks selline abivajaja, kelle viimane elukoht oli Illuka vald. "Aasta jooksul leiab kodutute öömaja küll rohkem kasutust, kuid Jõhvis on see eripära, et siin on kodutud sotsiaalmajja elama paigutatud, nii et peavarjuta inimesi eriti polegi," sõnas ta. Sotsiaalmajas pole aga külmale välistemperatuurile vaatamata kodutute öömaja režiimi muudetud: õhtul kell 18 lastakse inimesed sisse ning kell 8 hommikul peavad nad lahkuma. "See ongi ju kodutute öömaja ja kui me neid hommikul ära ei saadaks, siis nad jääksidki siia," rääkis Burk.