Elektrijaamades hakatakse taas puitu katlasse ajama

2009. aasta sügisel kõrgusid-laiusid Balti elektrijaama territooriumil hakkpuiduks tegemist ootavad puuhunnikud; metsaomanikud loodavad, et see neile hea aeg tuleb taas. Foto: Matti Kämärä

Vabariigi valitsuse otsus anda Narva elektrijaamadele tulevikus taas võimalus massiliselt puitu põletada rõõmustab metsaomanikke ja küttepuude tootjaid ning annab lootust hulgaliselt uute töökohtade tekkeks, ent paneb muretsema puidufirmad. 

Eesti on võtnud Euroopa Liidu ees kohustuse viia taastuvenergia osakaal energia lõpptarbimises 2020. aastaks 25 protsendini. Mullu oli see juba 26,3 protsenti. Põlevkivi asemel hakkpuitu kasutades saab valitsuse hinnangul Narva elektrijaamades statistikakaubanduseks toota kuni kolm teravatt-tundi aastas. Eesmärki ületavat kogust saab Eesti müüa teistele ELi liikmesriikidele, see tähendab, et toodetud energia jääb Eestisse ning müüakse vaid toodetud statistilised kogused.

Eesti erametsaliit tervitas valitsuse otsust, leides, et väheväärtusliku puidu põletamine elektrijaamades ergutab mitmel moel Eesti majandust.

Liidu juhatuse esimehe Ants Eriku sõnul on Eestis juba 20 viimast aastat majandatud metsa alla soovitatava raiemahu. Küttepuu hind on viimased kolm-neli aastat olnud püsivalt madal, suuri probleeme on ka paberipuu müügiga.

"Kuna keskmises erametsas on madala kvaliteediga puidu osakaal üle poole mahust ja metsa majandada ei tasu, jätab omanik vajalikud tööd üldse tegemata. Lisaks energiapuidule jääb paraku metsa seisma ka palk ja muu puidusortiment, mis sobiks saetööstusesse saata," selgitas ta.

Puidul pole turgu

"See on kaua oodatud uudis, mille nimel on pikalt võideldud," ütles MTÜ Virumaa Metsaühistu juhatuse esimees Viktor Lehtse. "Metsandussektoris on juba väga kriitiline seis − küttepuud pole kusagile müüa, paberipuu hind on all − ja võimalikud koondamised on viimasel ajal tõsiselt päevakorral."

Lehtse sõnul on küttepuu müügihind juba mõnda aega 22 eurot ruum; kulud koos ülestöötamise ja transpordiga on aga 20 eurot, seega jääb omanikule vaid kaks eurot.

"Varsti oleks omanik pidanud hakama küttepuule peale maksma. Raiejäätmeid pole enam metsast välja toodudki, sest nendega pole midagi peale hakata. Metsades on palju üleseisnud väheväärtuslikku puitu ja järjest rohkem jääb püsti metsa, mida tegelikult peaks maha võtma, et saaks uue metsa kasvama panna. Omanikud ei saa metsa hooldada, sest kes see ikka tahab pidevalt peale maksta."

Valitsuse otsus on Lehtse sõnul oluline ka töökohtade mõttes.

"Oluline on juba seegi, et praegused töökohad jäävad alles, aga kindlasti tuleb neid väga palju juurdegi: hakkuriga töötajaid on vaja, saemehi on vaja, autojuhte... Enne seda, kui elektrijaamad eelmine kord hakkpuitu kasutama hakkasid, oli olukord lihtsam, sest paberipuul oli turgu. Nüüd on aga paljud väiksemad firmad pankrotti läinud; tean ise vähemalt nelja-viit sellist, kes varem giljotiiniga haket tegid."

Lehtse usub, et kuigi pole veel teada, millal elektrijaamad hakkpuitu kasutama hakkavad, paneb valitsuse sellesuunaline otsus metsaomanikud ja -firmad juba praegu tegutsema.

"Biomassi tehnoloogia on pikk, raiest hakkeni kulub pool aastat; praegu varutavat puitu saab alles sügisel tarbima hakata. Kuna praegu on metsatöödeks parim aeg, siis riskialtimad vennad hakkavad juba kindlasti tulevikule mõeldes tegutsema. Uue tehnika soetamine on muidugi suurema riskiga seotud, aga küllap hakatakse ka selle järele ringi vaatama."

Aitab firmal areneda

Kiiklas asuva nii metsamajanduslikke teenuseid pakkuva kui küttepuude müügiga tegeleva OÜ Reforest juhatuse liige Rainer Rego tõdes, et firmal on iga aastaga üha raskemaks läinud.

"Nii hull asi veel pole, et küttepuule peale peaks maksma, aga ega tööd praegusel aastaajal eriti ole. Metsatöid ei tellita. Keegi ei taha lõigata, kõik ootavad, et äkki hakkavad palgi hinnad tõusma. Selles mõttes on muidugi hea uudis, et elektrijaamad jälle haket hakkavad ostma."

Rego ise pole seni hakkpuitu teinud, aga ei välista, et tulevikus võib selleni jõuda.

"Puitu oleme hakkesse müünud küll; just saigi soetatud ekskavaator, millega talvel, kui muud tööd pole, saab võsa lõigata. Esialgu teeme sellega mõnele suuremale firmale alltöövõttu, see võib olla väljund, mis aitab firmal suuremaks kasvada."

Puidufirma pelgab hinnatõusu

ASi Repo Vabrikud juhatuse liige Karin Kruuda meenutas, et aastal 2009, kui elektrijaamad eelmine kord hakkpuitu kasutama hakkasid, tõstis see ühe aastaga puidu hinda keskmiselt 34 protsenti. Kolm aastat hiljem, kui elektrijaamad hakkpuidust loobusid, langes hind aasta keskmisena 10 protsenti.

"Kuna meie toodangu omahinnas on puitmaterjali osakaal ligi veerand, siis on iga suurem hinnatõus meile väga suur löök. Eriti arvestades turuolukorda tervikuna, kus eksport on raskendatud," ütles ta.

Septembris saatsid Repo Vabrikud ja veel kaks puidufirmat riigikogule ja valitsusele ühispöördumise, taunides puidu masspõletamist elektrijaamades, mis kahjustab oluliselt teiste puidukasutajate huve ja konkurentsivõimet.

Karin Kruuda ütles, et kui sellele pöördumisele ka vastati, siis temani pole see vastus jõudnud.

"Meie ettevõtte puiduvajadus on tippaegadega võrreldes küll vähenenud, aga see vajadus on stabiilne," ütles ta.

Loomulikult ollakse ettevõttes tuleviku pärast mures, ent mingeid uusi plaane veel ei tehta.

"Praegu on sellest vara mõelda, üritame olemasolevates tingimustes kohaneda," ütles Kruuda.