Ida-Viru kutsekoolide ühendamine tekitab küsimusi

Viimast suuremat investeeringut maakonna kutseharidusse esitleti eelmisel reedel, kui peeti Ida-Viru kutsehariduskeskuse E-korpuse ehk teise praktikamaja soolaleivapidu. Foto: Matti Kämärä

Haridus- ja teadusministeerium ootab selle nädala lõpuni eri partnerite kooskõlastust ettepanekule viia Ida-Virumaa kutsehariduskeskus, Sillamäe kutsekool ja Narva kutseõppekeskus ühtse juhtimise alla. Ida-Viru maavanem leiab, et reform peaks olema midagi rohkemat kui kolmest asutusest ühe loomine.

Kolme kutsekooli ühendatud juhtimine võib teoks saada juba järgmisest õppeaastast.

Ministeeriumi ettepaneku järgi jätkatakse kutseõpet nii Jõhvis, Sillamäel kui Narvas. Ettepanek Ida-Virumaa kutseõppeasutused ühtse juhtimise alla viia tuli soovist vältida koolide omavahelist konkurentsi ja erialade dubleerimist ning kasutada kõiki ressursse mõistlikumalt.

Kasutegur hämar

Sillamäe kutsekooli direktor Inna Nazarova ütles, et erinevalt teistest maakonna ametikoolide juhtidest peab tema ühendamist veaks.

"Ma ei näe, et see annaks erilist rahalist kokkuhoidu või parandaks õppetöö kvaliteeti. Ja mis puudutab dubleerimist, siis kui rühmad on täis, miks peaks Sillamäelt hakkama Narva või Jõhvi sõitma? Ühendamine vajaks põhjalikumat analüüsi. Öeldakse, et seitse korda mõõda, üks kord lõika. Minu silmis on igatahes kasutegur hämar."

Ida-Viru maavanem Andres Noormägi leidis seevastu, et kutseharidust tuleb kindlasti Ida-Virumaal reformida. Küsimus on, kuidas seda teha.

"Suured investeeringud kutsekoolide "betooni" pole muutnud meie maakonnale nii vajaliku haridusvaldkonna sisu ja kvaliteeti. Kutsehariduse reform Ida-Virumaal on olulisem kui kolmest asutusest ühe loomine ning haridusministeeriumi ees seisva ametnike arvu vähendamise eesmärgi täitmine," märkis ta.

Noormägi lisas, et kiiresti muutuv majandusolukord ja riikidevaheline konkurents seab Eesti haridusasutustele senisest oluliselt rohkem ülesandeid. "Konkurentsivõimeliseks teeb õppeasutuse otsustav reageerimine tööjõuturu muutustele ning tõhus panustamine piirkonna konkurentsivõime tõstmiseks. Näiteks peaksid Ida-Virumaal olema olulisel kohal programmeerimine ja robotroonika, sadamate teenindus, loomemajanduse alused ja põhimõtted, sealhulgas meedia- ja disainiteenindus."

Struktuuri puhul pani Noormägi ministeeriumile ette loobuda asedirektorite ametikohtadest. "Ümberkujundamise eesmärk on kahaneva õpilaste arvu juures efektiivselt majandada. Miks siis luuakse asedirektorite ametikohad? Taas laiendatakse juhtimistaset, mis ei ole nii väikeses asutuses mõistlik."

Samuti ei ole maavanem nõus, et uue kutsekooli juhtkond asuks Jõhvis. "Maakonnale on järgnevate kümnendite vältel oluline "merevärava" Sillamäe arendamine, seepärast teen ettepaneku juhtida uut koondõppeasutust Sillamäelt, kus on õppekorpused renoveeritud."

Noormägi teavitas ministeeriumi ka maavalitsuse, tööandjate ja töötukassa ühisest arvamusest, et kõigepealt tuleks valida projektijuht, kes hiljem võiks saada asutuse direktoriks.

"See inimene peab olema tugev strateeg ja juht ning tugev muutuste elluviija. Ainult selline inimene on võimeline töötama välja kooli struktuuri, leppima kokku õppegrupid, eelisarendatavad asukohad eri õppekavadele jms. Oluline on leida lahendus, kuidas luua sünergia eri majade, töötajate ja õpilasesinduste vahel."

Asuvad lähestikku

Haridus- ja teadusministeeriumi kutsehariduse osakonna juhataja Helen Põllo märkis, et praeguseks on räägitud läbi kõigi koolide kollektiivide ja nõunike kogudega.

"Oleme saatnud ettepaneku ametlikule kooskõlastusringile ja ootame nii omavalitsuste, koolide kui teiste partnerite ametlikke kommentaare. On väga positiivseid hoiakuid, et jah, see on väga mõistlik, sest siis on ka maakonna tasandil ettevõtjatele üks partner. Samas on inimesi, kes ütlevad: analüüsime ja mõtleme veel. Täielikku eitust on väga vähe."

Põllo kinnitusel pole kolme kutsekooli ühendatud juhtimine sugugi uus mõte. "See oli laual ka viis aastat tagasi ja tuli kohalikult tasandilt. Sel hetkel oli pigem ministeerium see, kes ütles, et ootame ja vaatame. Nii et seda mõtet on väga pikalt kaalutud."

Põllo sõnul on pluss, et Ida-Virumaa kolm kutsekooli asuvad suhteliselt lähestikku ning nende infrastruktuur on enam-vähem nüüdisajastatud. "Nüüd tuleks vaadata, kes on milles tugev. Sest olgem ausad − lisaks õpilaste arvu vähenemisele muutub järjest keerulisemaks ka heade õpetajate asendamine, kui mõni lahkub."

Praegu korraldatakse maakonnas kutseõpet 17 õppekavarühmas ja 39 õppekava järgi. Mitmes koolis õpetatakse ametit ehituse, info- ja kommunikatsioonitehnoloogia, toiduainetöötluse, turismi-, toitlustus- ja majutusteeninduse, mehaanika ja metallitöötluse erialal.