Tallinna-Narva maantee läheb Sillamäel kanalisse

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Sillamäe ohtlikku raudteeristmikku saab tuleval aastal läbida juba altkaudu ehk tunnelis.
Sillamäe ohtlikku raudteeristmikku saab tuleval aastal läbida juba altkaudu ehk tunnelis. Foto: Peeter Lilleväli

Maanteeamet alustab tänavu Tallinna-Narva maantee Sillamäe linna läbiva lõigu rekonstrueerimist, mille käigus ehitatakse liiklusohtliku raudteeristmiku alt läbi umbes kilomeetri pikkune kanal.  

Kaks aastat tagasi valminud maakonnaplaneeringu teemaplaneeringus nähti ette, et raskeveokid ja transiitliiklus koos kaasneva müra ja heitgaasidega viiakse linnast välja. Et tuleb ehitada ümbersõidutee − esialgu kaherealine, millele hiljem lisatakse veel kaks rada − ning raudtee kohale viadukt. Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi seisukohta, et uuenev Tallinna-Narva maantee peaks jätkuvalt senises asukohas ehk siis läbi linna kulgema, pareeriti väitega, et see lahendus lõikaks linna pooleks.

Sillamäe linnavolikogu algatas linna läbiva maantee detailplaneeringu (seda pole tänini kinnitatud), mis pidi lahendama mitme ristmiku, sealhulgas maantee ja sadama raudtee ristumiskoha probleemid.

Aasta tagasi otsis maanteeamet riigihankega sellesama raudteeristmiku kahetasandiliseks ehitamise tehnilist lahendust. Lahenduseks osutus kanali variant.

Nüüd on maanteeametil tehniline projekt valmis ning jaanuaris esitati Sillamäe linnavalitsusele, maavalitsusele ja keskkonnaametile selle keskkonnamõju eelhinnang. Viimases jõuti järeldusele, et kui müra ja veevarustust puudutavaid leevendusmeetmeid rakendada, siis kavandataval tegevusel olulist keskkonnamõju pole ning selle hindamise võib algatamata jätta.

Maa- ja linnavalitsus eri meelt

Maavalitsus sellega ei nõustunud, viidates sellele, et linna üldplaneeringus  pole kahetasandilise ristmiku ehitust ja sellega kaasnevaid mõjusid käsitletud, detaiplaneeringut sellele alale aga ei ole. Maakonnaplaneeringu teemaplaneeringus võrreldud alternatiivide keskkonnamõju hindamisel osutus linnast ümbersõidu variant oluliselt keskkonnasõbralikumaks; praegune teise variandi valimine pole põhjendatud ei keskkonnahoidlikkuse ega majandusliku tasuvusega. Samuti leidis maavalitsus, et avalikkust pole asja arutamisse piisavalt kaasatud; lahenduseks oleks detailplaneeringu koostamine, millega kaasneks ka keskkonnamõju hindamine ja avalikustamine.

Keskkonnaamet on samuti seda meelt, et projekti ulatust ja keskkonnamõju arvestades tuleb otsustusprotsessi rohkem avalikkust kaasata.

Sillamäe linnavalitsus hindas keskkonnamõju hindamise mittealgatamise põhjendatuks.

Maakonnaplaneeringu kohta ütles linnavalitsus, et see näeb ette perspektiivse arengu, kuid ei välista olemasoleva taristu rekonstrueerimist.

"Praegu ei hakata ju ehitama I klassi maanteed, vaid rekonstrueeritakse olemas olevat põhimaanteed ohutumaks," ei näe linnapea Tõnis Kalberg selles vastuolu linna üldplaneeringuga. "Raudteeülesõidukoht ei vasta kehtivatele nõuetele kolmes osas: maantee kalle ja nähtavus ning liiga lähedal olevad rajatised. Uue ümbersõidutee ehitamine neid probleeme ei lahendaks ja kui maanteeamet keskenduks üksnes ümbersõidutee ehitamisele, tuleks praeguse ristmiku jaoks ikkagi mingi lahendus leida, seda siis juba linnal endal."

Kalberg märkis, et maakonnaplaneeringus ei hinnatud mõju, mis tuleneb sellest, kui Sillamäe raudteeülesõidukohale kahetasandilist ristmikku ei ehitata.

"Üks asi on liiklusohutus, teine asi on linna areng ehk eelduste loomine uue ettevõtluse tekkimiseks."

Ümbersõidutee jaoks pole raha

"Selle projekti eesmärk on lahendada Sillamäe sadama tee raudteega ristumine, mis on praegu üks pudelikael ja ohukoht," ütles maanteeameti Ida regiooni ehitusvaldkonna juht Anti Palmi. "See, mida me praegu teeme, ei takista mitte kuidagi Sillamäe ümbersõidutee rajamist tulevikus. Praegu räägime projekti esimesest etapist − Tallinna-poolsest linnapiirist Sõtke tammini −, mille ehitamist tahame juba tänavu alustada ja tuleval suvel lõpule jõuda ning mille hinnanguline maksumus on 7 - 8 miljonit eurot. Teine etapp läheb sealt edasi linna Narva-poolse piirini ja see koos kogujateede ja kergliiklusteega on plaanis valmis ehitada kahel järgmisel aastal. Ümbersõidutee ehitamiseks, olgugi see esialgu 1+1 niidiga, pole meil praegu raha − nii lihtne see ongi."

Ümbersõidutee ehitamine lähimatel aastakümnetel kindlasti teoks ei saa.

Maavalitsuse arengu- ja planeeringuosakonna nõunik Tiit Toos ütles, et maavalitsus kavatseb Sillamäe ümbersõidutee teemaplaneeringu maakonnaplaneeringust välja võtta.

"Teavitame sellest ametliku kirjaga ka maanteeametit. Maakonnaplaneering kehtib aastani 2030 ja kuna sel ajal ümbersõiduteed kindlasti ehitama ei hakata, pole sellel maakonnaplaneeringu osana mingit mõtet," märkis ta.

Toos heidab maanteeametile ja ka Sillamäe linna juhtidele ette, et linnaelanikke pole piisavalt asja arutamisse kaasatud: "Kui kogu transiit käib veel kümneid aastaid läbi linna, kui sellel teel hakkab sadamas konteinervedude käivitumise järel sõitma 1500 veokit päevas, kui elanikud pääsevad teisel pool teed asuvatele aiamaadele ainult kahe jalakäijate tunneli kaudu − kas see on ikka see, mida rahvas tahab?"

Märksõnad

Tagasi üles