Narvas unistatakse eesti keele majast

Eile toimus Jõhvis infopäev, kus tutvustati nii tasuta eesti keele õppe kui keeleõppekulude hüvitamise võimalusi. Et keeleõpe on siiani olnud projektipõhine ja ebaühtlane, on kaalumisel eesti keele maja rajamine, mis pakuks püsivat keeleõppe võimalust ja -keskkonda. Foto: Matti Kämärä

Narva eesti keele maja looks püsiva võimaluse õppida tasuta riigikeelt ja seda aktiivselt kasutada. Majas tööle hakkavad inimesed kajastuvad aga justiitsminister Urmas Reinsalu värskes ettepanekus, kuidas suurendada riigireformiga Ida-Virumaal avaliku sektori töökohtade arvu.

Narvas on juba Eesti Kodu, mis tegutseb TÜ Narva kolledži tiiva all.

"Eesti Kodu peamine ülesanne on Eesti kultuuri tutvustamine: teatrietenduste, näituste, džässiklubi jms korraldamine. Eesti keele maja oleks otseselt ja eranditult seotud eesti keele õpetamisega," selgitas projekti eestvedaja, TÜ Narva kolledži juht Kristina Kallas.

Läbimurdeni pole jõutud

Tema sõnul peaks majast kujunema eesti keele kui võõrkeele õpetamise kompetentsi keskus, kus töötavad Eesti parimad eksperdid ja metoodikud. Maja pakuks eesti keele õpet ja eestikeelset keskkonda ning suur osa pakutavaid võimalusi oleks külastajatele tasuta.

Kallas märkis, et Narva elanike eesti keele oskuses on toimunud viimasel 20 aastal väikesed nihked paremuse suunas, kuid läbimurret pole saavutatud. Motivatsiooni õppida eesti keelt oma raha eest on aga vähe.

"Kohalikul tööturul konkurentsis püsimiseks ei ole eesti keele oskus hädavajalik, kuna ei garanteeri Narvas paremaid töötingimusi või kõrgemat sissetulekut. Küll aga mujal Eestis, mistõttu on toimunud eesti keele ära õppinud elanike väljaränne. Narva keelekeskkond on puhtalt venekeelne ning inimesed, kes on mingil etapil omandanud eesti keele, unustavad selle kiiresti, sest pole ka võimalusi keelt aktiivsena hoida."

Riik rahastaks

Kallase sõnul on tasuta eesti keele õppe võimalused olnud siiani piiratud ning riigi tegevus projektipõhine ja ebaühtlane.

"Mõnikord on, mõnikord jälle ei ole kursusi ja inimene peab kogu aeg pingsalt jälgima, millal tekib uus võimalus. Lisaks on tasuta kursused olnud valdavalt sihitud kitsale sihtrühmale, näiteks haridustöötajatele. Vajalik on luua tingimused pidevaks eesti keele õppeks, hoidmiseks ja aktiivseks kasutamiseks."

Eesti keele maja näeb ta eraldi sihtasutusena, mille loojad oleksid TÜ Narva kolledž, Eesti riik ja Narva linn, ning seda rahastataks riigieelarvest. Maja pakuks Narva kõikide koolide algkoolilastele eestikeelseid pikapäevarühmi ja huviringe, mis arendavad kõnet ja kirja. Samuti keeletuge gümnasistidele, õpetajatele ja teistele avaliku sektori, aga ka teenindusvaldkonna töötajatele.

Kallase kinnitusel on oluline tõsta ka eesti keele õpetamise kvaliteeti, mistõttu tuleks tegeleda metoodikate väljatöötamisega eri sihtrühmadele: keeleõpe lastele, täiskasvanutele, vene või inglise keele baasil jne.

"Eesti keele maja käivitamine Narvas võimaldab siia tööle meelitada eesti keele õpetajaid ja toimetajaid. Narva kolledži kirjutamiskeskuse kogemus näitab, et tööturul on vajalike oskustega inimesed olemas, näiteks koondas Tartu ülikool oma eesti keele osakonna personali seoses ülikoolisisese reformiga. Inimesed on valmis töötama Narvas, viibides kohapeal 3-4 päeva nädalas," rääkis Kallas.

Lisavõimalus

Justiitsminister Urmas Reinsalu märkis sel nädalal riigihalduse ministrile Arto Aasale saadetud kirjas, et Ida-Virumaal tuleb suurendada avaliku sektori asutuste ja töökohtade arvu. "Eesti keele maja aitaks Narva tööle meelitada eesti keele õpetajaid ja toimetajaid ning võimaldaks lahendada riigikeele oskamatuse probleemi, mis on Narvas teravaim," nentis ta.

Kallas tõdes, et on eesti keele maja juttu rääkinud igale inimesele, kes on tahtnud kuulata. "Justiitsminister on selle nüüd ametlikult valitsusele arutamiseks välja käinud. Kui valitsuses kellegi silm särama läheb, on lootust," arvas ta.

Integratsiooni ja migratsiooni sihtasutuse Meie Inimesed juht Dmitri Burnašev, kes külastas eile Jõhvis toimunud eesti keele õppe infopäeva, pidas teretulnuks iga algatust, mis aitab eesti keelt omandada. Olgugi et tasuta võimalusi keelt õppida pakub praegu varasemast laialdasemalt ka MISA ise.

"Kui eelmisel aastal tegime algust tasuta keeleõppevõimaluste pakkumisega, avanes see võimalus 540 inimesele üle Eesti. Selle aasta algusest pakume täiendavalt 2000 kohta ja aasta teises pooles lisandub neid veel. Nii et igal juhul on tasuta keeleõppe võimalused suuremad."

Lisaks on jätkuvalt võimalus, et inimene käib kursustel, sooritab keeleeksami ja SA Innove hüvitab keeleõppekulud.

"Saame öelda, et kõik vajadused on kaetud siis, kui pole enam ühtegi probleemi keeleoskuse osas. Praegu näeme, et tasuta keeleõppe huvilisi on rohkem, kui alguses eeldasime. Vahepeal on ilmnenud ka Narva taksojuhtide keeleprobleem, nii et tegelikult on vajadus jätkuvalt olemas. Iga lisapingutus tuleb kasuks," kommenteeris Burnašev eesti keele maja ideed.