Ida-Virumaa vaatetornid uuenevad

Uuenenud Kotka matkarajal on nüüd ka tuttuus vaatetorn - kaks korda kõrgem kui vana torn oli.

FOTO: Matti Kämärä

Riigimetsa majandamise keskus ehitas mullu Kotka matkarada uuendades sinna ka uue vaatetorni; Iisaku vaatetorni projekteerimisleping on sõlmitud ja hiljemalt tulevaks kevadeks peab uus torn püsti olema.

Veel mõni aasta tagasi oli riigimetsa majandamise keskusel (RMK) Ida-Virumaal kolm vaatetorni. Ohtlikuks muutunud Selisoo torn pandi 2012. aastal külastajatele kinni, järgmisel kevadel kukkus see ümber ja lammutati. Uut selle asemele ehitada polnud plaaniski − vaadata polnud seal suurt midagi juba vana torni ehitamise aegu.

Mitu viimast aastat oli suletud ka Kotka matkaraja vaatetorn, ikka selsamal põhjusel, et puittornide eluiga pole eriti pikk ja selle torni oma sai otsa.

Mullu võttis RMK Kotka matkaraja uuendamise põhjalikult ette, plaanidesse kirjutati sisse ka uue vaatetorni ehitamine. Mööndusega, et kui eelarvest ei piisa, jäetakse just torn esimesena välja, sest kõik maa peal olev on seal ikkagi olulisem ja just selle pärast sinna rajale minnaksegi; vaatetorn on lisaväärtus.

"Mahtus eelarvesse küll," tunneb RMK loodushoiuosakonna Kirde-Eesti piirkonna juhataja Heinar Juuse nüüd heameelt. "Tuli selline pakkuja, SKM Grupp, kes oli nõus valmis ehitama nii kogu matkaraja kui torni."

Hoopis teistmoodi matkarada 

Juuse sõnul on kogu matkarajal nüüd täiesti eriline ilme: "Uue tehnoloogiana kasutati süvaimmutatud puidu kõrval ka põletatud puitu. Andsime SWECO Projektile kui projekteerijale üsna vabad käed  ja selle tulemusena on põhjamaade klassikaline puitehitis seal täiesti uue näo saanud. Seal on kaks täiesti uut metsaonni ja täiesti uus vaatetorn, mis on vanast kõrgem. Vana oli seitse meetrit, uue ülemine platvorm on kümne meetri kõrgusel ning omapärane katus lisab veel viis meetrit, nii et torni kogukõrgus on viisteist meetrit," lubab Juuse matkamiseks sobivamate ilmade saabudes seda kõike lähemalt tutvustada.

"Enne kevadet me sinna külastajaid väga ei oota, praegu ei pääse tegelikult hästi ligigi," märgib ta. "Ehitus on küll lõppenud, aga nagu ikka uute objektide puhul tuleb veel tegelda mõningate sünnivaludega, näiteks metsaonnide küttekolded korralikult tõmbama saada. Igatahes peavad need onnid nüüd paremini sooja, enam ei puhu tuul seinte vahelt sisse nagu vanades onnides. Seljandiku onni viisime natuke teise kohta ka, enne oli see orus, kus tõmmet ei saanudki olla, nüüd asub kõrgendikul, vana vaigutajaputka kohal."

Iisaku torn suvel veel avatud

Iisaku Tärivere mäe uut vaatetorni projekteerib samuti SWECO Projekt. Leping sõlmiti jaanuaris ja projekt peaks valmis saama mais. Kui siis kohe ehitushange välja kuulutada, võiks ehitaja tööga teoreetiliselt  augustis-septembris pihta hakata. Või siis varakevadel alustada − see jäetakse Juuse sõnul ehitaja enda otsustada.

"Algusaeg oleneb ka sellest, mida projekteerija meile näiteks materjali varumise ja immutamise koha pealt ette kirjutab, tahame ehituse puhul parima kvaliteedi nõudeid väga täpselt järgida," ütles Juuse. "Me ei pea seda torni tingimata sel aastal valmis saama, aga järgmise aasta kevadeks peaks uus torn püsti olema küll."

Ehitushange hõlmab nii vana torni lammutamist kui uue ehitamist. Ennatlikult torni lammutama ei hakata, kuni viimase võimaluseni hoitakse seda külastajatele avatuna.

"Oleme seal ka tänavusel talvel mõningaid juppe välja vahetanud, et asi ikka ohutu oleks. Seda, et torn paar aastat tagasi ühe tugijala vahetamise tõttu mõned kuud suletud oli, mäletavad inimesed tänini − aeg-ajalt helistatakse, et küsida, kas sinna ikka pääseb. Me ei taha neid kinnioleku perioode ilma tungiva põhjuseta juurde tekitada, seega jääb vana torn avatuks kuni ehitustööde alguseni."

Iisaku vallavalitsus on lubanud vaatetorni projektile kaasa aidata nõnda, et paigaldab torni juurde viivale rajale valgustuse.

"Selle saab olemasoleva tänavavalgustussüsteemiga ühendada; oleme suusõnal lubanud, et võtame selle valgustuse enda kanda. Ja kui seal juba elekter on, siis pole võimatu ka videovalve paigaldada," rääkis vallavanem Raivo Raap. Loomulikult tahame ka omalt poolt midagi panustada − see on Iisakus külastatavaim objekt ja väga oluline terve regiooni jaoks."

Nii Kotka kui Iisaku vaatetorni uuendamise hind on suurusjärgus 100 000 eurot.

Linnuvaatlustorne polegi

Möödunud aastal läbis Vaivara vallavalitsuse eestvõttel mõningase uuenduskuuri ka Sinimäe vaatetorn. Osa puitdetaile vahetati välja, mõned töödeldi puidukaitsevahendiga ning nõnda pikendati torni eluiga viie kuni kümne aasta võrra.

2006. aastal Struuga luhtade ja vanajõgede taastamise käigus võeti tollases looduskaitsekeskuses jutuks ka võimalus sinna edaspidi linnuvaatlustorn ehitada.

Keskkonnaameti Viru regiooni looduskasutuse spetsialist Janar Aleksandrov võttis Struuga looduskaitseala tegevuskava ette ja tõdes, et seal seda torni ei ole.

"Aga kava on paindlik ja kui kunagi peetakse seda torni oluliseks, võib selle ehitamise ette võtta küll," ütles ta.

Indar Zeinet Ida-Viru linnuklubist kahetses mullusuvise tornide linnuvaatluspäeva eel, et Ida-Virumaal linnuvaatlustorne polegi. Lisaks struugade piirkonnale võiks seesugune torn tema arvates olla ka Kalvis.

Tagasi üles