Ida-Viru kolm kutsekooli otsustati liita

Suur osa Ida-Virumaal õpetatavatest erialadest on kas kahes või kõigis kolmes koolis dubleeritud, teiste seas ka metallitöötluse valdkond. Foto: Matti Kämärä

Haridus- ja teadusminister Jürgen Ligi otsusega liidetakse Narva kutseõppekeskus ja Sillamäe kutsekool Ida-Virumaa kutsehariduskeskusega, kuid ühtegi õppekohta ei suleta.

Minister Jürgen Ligi kirjutas eelmisel nädalal alla käskkirjale, mille järgi Narva kutseõppekeskus ja Sillamäe kutsekool lõpetavad tegevuse ning need liidetakse Ida-Virumaa kutsehariduskeskusega Jõhvis.

Tähtis on sisu

Ministeeriumi kommunikatsiooniosakonna asejuhataja Tarmu Kurm selgitas, et see ei tähenda tingimata, et kolme õppeasutuse juhtimine ja majandamine hakkab toimuma Jõhvis. Ta kinnitas, et kutseõpet jätkatakse nii Jõhvis, Sillamäel kui Narvas.

"Selles osas on ministeerium paindlik − postiaadress pole meile esmatähtis ja otsuse peab vastu võtma ümberkorraldamiseks moodustatud komisjon. Tahaks, et esmajoones saaks täidetud kutsekoolide ühendamise eesmärk, milleks on vältida koolide omavahelist konkurentsi ja erialade dubleerimist ning kasutada kõiki ressursse mõistlikumalt."

Ida-Viru maavanem Andres Noormägi märkis eelnõu kooskõlastades, et tema hinnangul ei peaks uue kutsekooli juhtkond asuma Jõhvis. "Maakonnale on järgnevate kümnendite vältel oluline "merevärava" Sillamäe arendamine, seepärast teen ettepaneku juhtida uut koondõppeasutust Sillamäelt."

Ka Noormägi nentis, et asukoha küsimus pole kaugeltki kõige olulisem. "Ida-Virumaa kutsehariduskeskuse nimi on sobilik. Peaasi on leida inimene, kes suudab selle sisse panna sisu, et koondõppeasutus suudaks otsustavalt reageerida tööjõuturu muutustele ning panustada piirkonna konkurentsivõime tõstmisesse," ütles maavanem, kes on valmis ka ise sisu väljatöötamisse panustama.

Kutsehariduse ümberkorraldamiseks moodustati komisjon, mida juhib ministeeriumi kutsehariduse osakonna asejuhataja Teet Tiko ning kuhu kuuluvad teiste seas kõigi kolme kutsekooli direktorid.

Kutsehariduse ümberkorraldamise eelnõu autor, ministeeriumi kutsehariduse osakonna nõunik Meelis Mereküla selgitas, et muudatused on tingitud vajadusest tagada muutuvates oludes koolituse kvaliteet ja kasutada tõhusamalt nii õpetajaid kui õppebaase.

Ta lisas, et kui varem toetas suur õppijate arv ja piirkonna tööjõunõudlus maakonnas mitmete erialade õpetamist kahes või kõigis kolmes koolis, siis praeguseks on õppijate arv langenud ja kasvu pole ette näha.

Baasid alakasutatud

Nõuniku sõnul on vähenenud õppijate arv ja erialade dubleerimine viinud selleni, et maakonna kutseõppeasutused on hakanud õppijate pärast omavahel liigselt konkureerima. Sel õppeaastal viiakse kõigis kolmes koolis õppetööd läbi kokku 17 õppekavarühmas, neist kaks kolmandikku on dubleeritud kahes või kõigis kolmes koolis, mistõttu pole kõikjal võimalik optimaalse suurusega õppegruppe komplekteerida ja õppebaasid on alakasutatud.

Ministeerium loodab, et koolide liitmisel kasutatakse õppebaase efektiivsemalt ja vabanevatel õppepindadel saab välja arendada uusi, piirkonnale olulisi erialasid.

Praegu on kolmes koolis kokku 290 töötajat, kõige rohkem Ida-Virumaa kutsehariduskeskuses. Koolide liitmise tulemusel õppekohtasid ei suleta ning praegustele õppijatele tagatakse võimalus alustatud õppekaval ja õppekohas õpingud lõpetada. Õppetöö ümberkorraldamise tulemusel võib edaspidi töö kaotada kuni kolmandik töötajate koguarvust.

Ministeeriumi kutsehariduse osakonna juhataja Helen Põllo sõnul on pluss, et Ida-Virumaa kolm kutsekooli asuvad suhteliselt lähestikku ning nende taristu on enam-vähem nüüdisajastatud. "Nüüd tuleks vaadata, kes on milles tugev."

Ümberkorraldatud Ida-Virumaa kutsehariduskeskus alustab tegevust tänavu 1. septembril.