Eesti ootab sünnipäevakinke ka idavirulastelt
23. veebruar 2016, 23:52
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
EV 100 korraldustoimkond loob eraldi taotlusvooru Ida-Viru elanikele, et nad saaksid pakkuda ja teoks teha häid ideid, mida kinkida Eesti Vabariigile sajandaks sünnipäevaks.
EV 100 ja Kodanikuühiskonna Sihtkapital toetavad kinkide tegemist Eesti juubeli puhul, andes taotlusvoorude kaudu hoogu mitmesugustele algatustele. Kingituste all peetakse silmas kõiki selliseid tegusid, ettevõtmisi ja sündmusi, mis teevad Eesti elu paremaks ja rõõmsamaks.
Kinkide ideid oodatakse 4. aprillini ja maksimaalne toetus ühe projekti kohta saab olla kuni 15 000 eurot.
Kingituse stardikapital
Idavirulased on küll ühinenud mitme üle-eestilise algatusega, aga pole siiani oma kingiideedega eriti välja tulnud, märkis EV 100 turundus- ja kommunikatsioonijuht Anneli Ohvril. "Seetõttu on meil plaanis korraldada esimese poolaasta jooksul ka venekeelne taotlusvoor, mis on suunatud Ida-Virumaale. Kutsume sinna venekeelseid projekte esitama ja stardikapitali saama."
Eesti Vabariik tähistab oma 100. sünnipäeva 2018. aastal, aga pidustused kestavad kauem: tähistamine algab 2017. aasta aprillis, kui möödub sada aastat eestlaste asuala ühendamisest, tipneb juubeliaastat täitvate tähtpäevadega ning lõpeb 2. veebruaril 2020. aastal, mil möödub sada aastat Tartu rahu sõlmimisest.
"Paljudeni pole veel jõudnud mõte, mida riigi sünnipäev endast kujutab, kuidas selle tähistamises kaasa lüüa ja mida võiks kinkida sünnipäevalapsele," rääkis Ohvril. "Inimene võib küll küsida, et kui ta maksab riigile makse, siis mis kingitust temalt veel oodatakse. Aga kingitus Eestile on kingitus meile kõigile. Miks mitte püüda oma rahvale ja kogukonnale tähendusega kinki teha, mõelda natuke laiemalt, mis võiks inimesi rõõmustada ja neile korda minna."
Ohvril tõi näiteks Harjumaal asuva Viskla küla kiikla algatuse, milleks pole isegi korraldustoimkonnalt toetust küsitud. Nimelt tegutsevad küla 74 elanikku selle nimel, et aastaks 2018 oleks nende külaplatsil sada kiike. Kiigeplatsi loomiseks uuritakse põhjalikult Eesti kiikede ja kiikumise ajalugu. Esimesed kiiged on praeguseks püsti.
"Külaelanikud juba suurustavad, et varsti tuleb ka lennuväli rajada, sest sinna hakkab väga palju rahvast käima. Aga kui nad kiigepargi valmis saavad, võib sellest tõepoolest saada üle maailma unikaalne teemapark," nentis Ohvril.
Positiivne muutus
Korraldajad kinnitavad, et tegelikult pole vahet, kui suur või väike on kingitus. Olulisem on, et see tuleb südamest ja loob mingi positiivse muutuse. "Hea näide sellest, et ka üks inimene saab ainulaadse kingituse teha, on Valtrik Pihl, kes koob maailma suurimat Eesti lippu," rääkis Ohvril. Kingitus tuleb 16 meetrit lai ja 10 meetrit kõrge − must ja sinine osa on juba kootud. Valmis lipp pannakse üles Eesti rahva muuseumisse.
"Selle asemel et hädaldada, kuidas kõik on ümberringi halvasti, võiksime mõelda, mida me saaks paremaks muuta. Me kõik oleme juubilarid," kinnitas EV 100 kommunikatsioonijuht Tatjana Lavrova.
Inimesed, kellel endal puudub kingiidee, võivad õla alla panna meelepärasele ühiskingile, lisas ta. Näiteks saavad kõik toetada algatust "Igale lapsele oma pill", mis on kantud unistusest, et igal Eestimaa lapsel oleks võimalus õppida pillimängu. Kingituse algatajad nendivad, et suur osa muusikakoolides, üldhariduskoolides ja lasteaedades, kultuuri- ja noortekeskustes kasutusel olevatest pillidest on amortiseerunud ning vajadus uute järele on väga suur.
Tugevuse sümbol
Väärikas kingitus Eestile on ka 100 tamme. Riigikantselei on teinud kõigile eestimaalastele üleskutse istutada Eesti 100. sünnipäeva puhul oma tamm, mis on tugevuse ja kestvuse sümbol. Sellega saab igaüks jätta endast märgi oma riigi ajalukku.
Tammepuu võib istutada koduõue, esivanemate maakodusse või koos kogukonnaga rajatavasse tammeparki. Üle Eesti on rajamisel 100 tamme pargid, kus igaühes kasvab vähemalt sada tamme. Parkide rajamine sai alguse juba 2013. aasta sügisel, mil koolilapsed, teiste seas idavirulased, hakkasid oma korjatud tammetõrudest puid kasvatama.
Maakond saab osa ka Eesti arhitektide liidu ja EV 100 ühiselt käima lükatud missiooniprojektist "Hea avalik ruum", mis tegeleb linna- ja külakeskuste korrastamisega, et muuta sealne elukeskkond ligitõmbavamaks. Ida-Virumaalt osaleb projektis Kuremäe küla, mis peaks saama arhitektuurivõistluse tulemusena riigi sajandaks sünnipäevaks parema keskkonna nii kohalikele elanikele kui turistidele.
Justiitsminister Urmas Reinsalu on aga välja käinud mõtte, mida võiks riik kinkida vabariigi sajandaks sünnipäevaks Narvale. Selleks oleks eesti keele maja, mis looks püsiva võimaluse õppida tasuta riigikeelt ja seda aktiivselt kasutada. Eesti keele maja algatust veab TÜ Narva kolledži juht Kristina Kallas.