Lagunevad hooned nõuavad tähelepanu

Aastal 2007 kavatses Kohtla-Järvel Järveküla teel asuva endise ehitustrusti kontori ostnud firma selle hotelliks ja büroohooneks ehitada; tegelikkuses laguneb hoone aasta-aastalt üha õnnetumaks. Foto: Peeter Lilleväli

Riigikontroll leidis, et omavalitsused ei pööra oma tiheasustusaladel asuvate kasutuseta ja lagunenud hoonete ohutuks muutmisele piisavalt tähelepanu ning peaksid nende omanike suhtes märksa nõudlikumad olema. 

Päästeameti kogutud andmetele tuginedes analüüsis riigikontroll 15 omavalitsuse − sealhulgas Kiviõli, Kohtla-Järve, Narva ja Narva-Jõesuu linna ning Toila valla näitel, kas nende territooriumil asuvate ohtlike ehitiste omanikelt on nõutud sissepääsude sulgemist ning mida on ette võetud, et ehitised korrastataks või lammutataks.

Ida-Virumaal on teadaolevalt 115 ohtlikku hoonet, mis valdavalt paiknevad tiheasustusaladel. Riigikontroll analüüsis neist 25 − viit igas omavalitsuses −; enamik hooneid on eraomandis, nelja puhul on omanik kohalik omavalitsus.

Sunniraha naljalt ei määrata

Auditis tõdeti, et kuigi Kohtla-Järve mitmes linnaosas on elanike vähenemise tõttu tekkinud juurde kasutuseta eluhooneid, ei ole linn seni kavandanud tegevusi nende tondilosside likvideerimiseks. Linnavalitsus väitis, et kuna linna eelarve on piiratud ja lammutamist vajavaid ohtlikke hooneid palju, ei toetaks linnavolikogu mingil juhul nende lammutamist linna raha toel. Küll aga lubati tänavu sellised ehitised üle kontrollida ning võimaluse korral kavandada tegevusi ohu vältimiseks, hindamiseks ja kõrvaldamiseks.

Narva linnavalitsus tegeleb kasutuseta ehitistega juba 2006. aastast alates, kui need kaardistati ja omanikud tuvastati; koostatud on selliste ehitiste suhtes rakendatavate meetmete metoodika, mis näeb ette ka ettekirjutuse ja sunniraha.

Ühtegi ettekirjutust polnud Narva linn auditis vaadeldud ehitiste omanikele siiski teinud − nagu ka Toila vald. Riigikontroll tõdes, et ettekirjutust ei olnud omavalitsused valdavalt teinud ka siis, kui mitu märgukirja saanud omanik polnud ehitise seisukorra parandamiseks midagi ette võtnud.

Kiviõli linn on küll neljal maaüksusel paiknevate ehitiste kohta ettekirjutuse teinud, sunniraha pole aga kohaldatud. Narva-Jõesuu linn on teinud neli ettekirjutust ning ühel juhul määranud ka sunniraha, Kohtla-Järve linn on teinud kolm ettekirjutust ja kohaldanud kolmel puhul sunniraha. Riigikontroll sedastas, et omavalitsused on nõudnud sunniraha valikuliselt ja mitte kõikidel juhtudel, kui ettekirjutus on jäetud täitmata.

Omavalitsused ise tõid sunniraha määramisest loobumise põhjenduseks, et see toob sageli kaasa vaidlusi ning nõuab lisatööd ja juriidilisi teadmisi, mistap püütakse asja lahendada suusõnal läbi rääkides või omanikule lisaaega andes.

Toetusest ei piisa

Juba aasta aega on kohalikel omavalitsustel võimalik kasutuseta seisvate korterelamute lammutamiseks SA Kredex kaudu toetust taotleda. Toetuse kasutamise eelduseks on aga hoonete ostmine või sundvõõrandamine, mis on paljude elanikega korrusmajade puhul keeruline. Näiteks Kiviõli linn sooviks toetust taotleda, kuid omanikke ei saa välismaalt kätte ning osa kortereid on koormatud laenu tagatiseks hüpoteegiga või arestitud. Kohtla-Järve linn peab probleemiks ka suurt omafinantseeringu määra (vähemalt 30%) ning toetusmeetme kitsast suunitlust, mis ei võimalda lammutada kasutuseta sotsiaal- ja haridusobjekte.

Kui omavalitsusel pole võimalik ohtliku ehitise omanikku välja selgitada, peab ta alustama ehitise peremehetuks tunnistamist, et võtta see oma valdusse. Kuna aga siis peaks omavalitsus omanikuna hakkama ise selle hoone ohutuks muutmiseks raha kulutama, pole ta asjade sellisest käigust huvitatud.  Näiteks pole Narva linnavalitsusel ühe ahervaremeks muutunud endise tööstushoone omaniku kohta andmeid juba 2008. aastast, kuid selle peremehetuks tunnistamist pole seni algatatud. Narva-Jõesuu linnavalitsus taotles ühe hoone puhul küll sundvõõrandamist, ent kohus tegi otsuse omaniku kasuks ning ehitis on tänini endises seisukorras.

Riigikontrolli hinnangul ei kasuta omavalitsused piisavalt neile seadusega antud võimalusi ning peaksid tunduvalt jõulisemalt sundima vastutustundetuid omanikke oma hoonetest tulenevat ohtu likvideerima. Et omavalitsustel oleks rohkem huvi neid hooneid peremehetuks tunnistada, tuleks täiendada toetussüsteemi.

"Ainuüksi Kohtla-Järvel on alakasutatud aladel seisvate kasutusest väljalangenud ehitiste lammutamiseks vaja mitmeid kordi suuremat summat, kui on SA Kredex lammutustoetuse eelarve kokku," tõdeti auditis.

Majandus- ja taristuminister vastas, et kui olemasolevast toetusest ei piisa või on valim põhjendamatult piiratud, ollakse valmis kaaluma lisatoetusmeetmete või -vahendite vajadust.