Põlevkivitööstusele antud hapnik ajas Pomerantsi mossi

Pärast kabinetiistungit Narva kolledžis tehtud valitsuse liikmete ühispildilt hakkab näoilme põhjal selgelt silma, et keskkonnaminister Marko Pomerants (paremal) pole sugugi rahul otsusega vähendada põlevkivi ressursitasu kuus korda. Foto: Matti Kämärä

Vabariigi valitsus otsustas eile Narva kolledžis toimunud kabinetiistungil toetada raskustesse sattunud põlevkivitööstuse ettevõtteid ressursitasude vähendamisega kuus korda, mis tähendab aga keskkonnainvesteeringute keskuse eelarve vähenemist ligemale kolmandiku võrra. 

Rahandusminister Sven Sester ütles Põhjarannikule, et praegu on tekkinud olukord, kus riigile kuuluv põlevkivi ressurss ei ole põlevkiviõli hindade languse tõttu maailmaturul enam sellises väärtuses, nagu riik on selle varem hinnanud.

Tasu väheneb kuus korda

Kui praegu on põlevkivitonni ressursitasu 1,58 eurot, siis valitsus toetas eile selle langetamist ligemale kuus korda 0,257 eurole. Uus tasumäär hakkab kehtima 1. juulist. Rahandusministri sõnul on tegu ajutise maksumuudatusega, mis kehtib niikaua, kuni valmib uus maksustamise mudel, mis seob ressursitasu maailmaturu hindadega.

"Peale ressursitasude langetamise vaatasime üle ka saastetasud. Leppisime praegu kokku, et jätkame menetlust saastetasudega 2009. aasta piirmäärades," ütles Sester.

Tema sõnul säilib ressuritasudest vaid see osa, mis läks nendele omavalitsustele, kelle territooriumil põlevkivi kaevandatakse. Keskkonnatasude vähendamise tõttu jääb Sesteri sõnul riigil aastas saamata ligikaudu 40 miljonit eurot.

Pomerants jäi eriarvamusele

Valitsuse kabinetiistungilt väljus pahurana keskkonnaminister Marko Pomerants, kes jäi keskkonnatasude vähendamise küsimuses eriarvamusele.  "Ma ei pea isegi praeguses majandusolukorras õigeks põlevkivi kui ressursi käsitamist väärtusetusena. Arvesse peaks olema võetud ka keskkonnahäiring ja varu säästlikule kasutamisele suunamise vajadus," selgitas ta Põhjarannikule.

Pomerantsi hinnangul on kabineti otsusel suhteliselt prognoosimatu mõju põlevkivitööstuse kestlikkusele. "Küll aga on  aastane mõju keskkonnainvesteeringute keskuse (KIK) eelarvele umbes 10 miljonit eurot, mis on ligikaudu kolmandik aastasest eelarvemahust," märkis ta, lisades, et selle tulemusel tiheneb KIKile esitatud rahataotluste  läbivaatamise sõel edaspidi kõvasti.

Keskkonnaminister oleks nõustunud, et riik ei saa tasusid siis, kui põlevkivi ei kaevandata. "Muidu ikka saastaja ja kasutaja maksab," leidis ta.

Pomerants märkis, et ta ei saa nõustuda ka välisõhu saastamisega seotud lisakoefitsientide kaotamisega. "See puudutab Ida-Virumaa linnu. Pakkusin omalt poolt välja nii ressursi- kui saastetasude puhul 2009. aasta taset ja välisõhu koefitsientide säilitamist. See aga toetust ei leidnud," tõdes ta.

Peaminister Taavi Rõivas märkis pressikonverentsil, et mõistab keskkonnaministri meelehärmi, kuid valitsusel oli vaja leida tasakaal sotsiaalmajanduslike ja keskkonna huvide vahel ning praeguses olukorras peeti esmatähtsaks teha otsus, mis aitaks säilitada töökohti põlevkivitööstuses.

Suuremad põlevkivitööstused tervitasid eile valitsuse otsust. Riigile kuuluva Eesti Energia juhatuse esimees Hando Sutter märkis, et ressursitasude vähendamise otsus on oluline eeldus selleks, et põlevkivitööstus suudaks ka tulevikus riigile tulu teenida. Ta tõi välja, et 2015. aastal panustas Eesti Energia riigieelarvesse 200 miljonit eurot, millest saastetasud olid 30 miljonit eurot.

Viru Keemia Grupi juhatuse esimees Ahti Asmann ütles BNSile, et valitsuse otsus aitab loodetavasti kriisist tulevikus paremini väljuda ja  suurendab ettevõtte konkurentsivõimet. "Peale selle on see esimene samm meie tootmisvõimsuse suurema koormamise suunas," ütles Asmann, lisades, et olukorras, kus ettevõtted töötavad kriitilise piiri lähedal, on iga väiksemgi positiivne muutus tähtis.

Palgatoetus töökohtade loojatele

Muudest Ida-Viru tööpuuduse vähendamisega seotud plaanidest jõudis valitsus eile Narvas heaks kiita vaid palgatoetuse töökohtade loomiseks.

Tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski ütles, et selle meetme mõte on anda starditõuge nendele ettevõtetele, kes on plaaninud oma tootmist Ida-Virumaale tuua, aga midagi on seni selleks puudu jäänud. "Ida-Virumaa ja Eesti laiemalt konkureerivad ju ka teiste piirkondadega. Meil on mitmeid ettevõtteid, mis tegutsevad praegu Tallinnas, aga kaaluvad, kas laiendada oma tööstust Ida-Virumaale, Põhja-Lätisse või mõnda teise riiki," sõnas ta.

Ossinovski ei hakanud spekuleerima, kui palju töökohti see meede võiks Ida-Virumaale tuua.  "Poliitikud armastavad  rääkida näiteks, et aastaks 2020 tuleb 4000-5000 uut töökohta.  Ma olen üldiselt tagasihoidlik selliste positiivsete hinnangute andmisel. Praegune väga esialgne turuanalüüs ütleb, et me räägime ikkagi sadadest uutest töökohtadest, mis võiksid selle meetmega tekkida," ütles ta, lisades, et oluline on siiski see, et riik selle erimeetme Ida-Virumaa jaoks loob. "Sellega näitame selle piirkonna prioriteetsust ka välisinvestoritele."

Palgatoetus näeb ette, et töötukassa koolitab ettevõtte tellimusel vajaliku kvalifikatsiooniga töötajaid ning riik hüvitab ettevõttele, kes võtab tööle vähemalt 20 inimest, 50 protsenti töötaja brutopalgast ühe aasta jooksul.