Ida-Viru maaelu saab turgutuseks 7 miljonit eurot

Ojasaare spordiplats, kus peale golfiraja on ka Eestis ainulaadne ehtsa murukattega tenniseväljak, sai oma teenindushoone tänu Virumaa koostöökogu toetusele. Foto: VIRUMAA KOOSTÖÖKOGU

Maaeluministeerium kiitis heaks Leaderi tegevusgruppide uue perioodi strateegiad, millega said paika, kuidas ja millele jagatakse ära ligi 7 miljonit eurot maapiirkondade toetusraha.

Ehkki Leaderi programmi uus toetusperiood algas juba 2015. aastal, saavad tegevusgrupid raha jagama hakata alles nüüd, sest maaeluministeerium kinnitas sellel nädalal Leaderi tegevusgruppide strateegiad, mis on rahajagamise aluseks. Ida-Virumaal tegutsevast kolmest tegevusgrupist jagab kõige rohkem raha MTÜ Peipsi-Alutaguse Koostöökoda, kelle toetussummad on üle 3 miljoni euro. Veidi alla 2 miljoni euro on jagamiseks nii MTÜ-l Virumaa Koostöökogu kui MTÜ-l Kirderanniku Koostöökogu.

Alustavad juba märtsis

Esimesena alustab rahajagamist Peipsi-Alutaguse koostöökoda, kes avab oma taotlusvooru juba märtsikuus ja on esimeseks taotluste esitamise tähtajaks pannud 8. aprilli.

"Esimesena avame kogukonnameetme. Otsustasime, et alustame tasa ja targu, et saaks selgeks, kuidas asjad toimivad. Kui eelmisel perioodil menetlesime suurema osa taotlustest paberil ja meili teel, siis nüüd käib kõik e-pria kaudu," põhjendas koostöökoja tegevjuht Lii Roosa üldkogu otsust. Teised meetmed avatakse sügisel.

Peipsi-Alutaguse koostöökoda jagab raha nelja meetme kaudu: ettevõtluse arendamiseks, kogukonna aktiveerimiseks, koostöövõrgustike arendamiseks ja eraldi antakse raha Peipsi ääre arendamiseks turismisihtkohaks. Viimase meetmega peaksid ellu rakenduma need plaanid, mis on mitme valla koostöös paika pandud Peipsi põhjakalda planeeringus. "Peipsi-äärne piirkond ja sealsete teenuste vähesus on meie kitsaskoht, mistõttu me tegimegi selle arendamiseks eraldi meetme. Sellega peaks ellu viidama sinna planeeritud investeeringud," ütles ta.

Peipsi-Alutaguse koostöökoda tahab oma rohkem kui 3 miljonit toetusteks ette nähtud eurot ära jagada kahe aasta jooksul. Põhjuseks on hirm haldusreformi ees. Nii jõutakse enne omavalitsuste liitmist kõik otsused ära teha ja perioodi viimastel aastatel on aega asjade elluviimiseks.

Parim strateegia

Virumaa ja Kirderanniku koostöökogu kuulutavad taotlusmeetmed välja aastatel 2016, 2017, 2018 ja 2019. Perioodi viimasel, 2020. aastal kuulutatakse taotlusvoorud välja vaid siis, kui on raha, mida jagada. Eelkõige jäävad sellesse aastasse summad, mis jäävad järele, kui mõne elluviidud projekti tegelik maksumus on esialgsest väikesem või mõni raha saanud projekt jääb mingil põhjusel ellu viimata.

Mõlemal koostöökogul on raha jagamiseks veidi alla kahe miljoni euro. Selle eest saavad mõlemad suuremat boonusraha heade strateegiate eest. 26 kinnitatud strateegia seast valiti Virumaa koostöökogu oma paremuselt neljandaks, mis tõi neile 717 000 eurot lisa.  Kirderanniku koostöökogu strateegia oli üldises paremusjärjestuses kuues.

Virumaa koostöökogu tegevjuhi Kadri Kuusmiku sõnul näitab strateegia hea tulemus liikmete head tööd. "Meie tegevuspiirkond on väike ja elanike arv ei ületa nõutud kriitilist piiri, mistõttu pole me ministeeriumi silmis, kes tahaks näha suuremaid tegevusgruppe, soosingus. Nii hea strateegiatulemus näitab, et meie liikmed on arengusuundade leidmisega väga head tööd teinud," oli ta rahul, lisades, et esimese strateegiaga võrreldes on edetabelis tehtud suur tõus. Toona oldi nimekirja lõpus.

Kirderanniku koostöökogu juhil Ülle Maritsal on hea meel, et kaks tegevusgruppi olid oma strateegiatega eesotsas, mis tähendab rohkem arendusraha Ida-Virumaale. "See on hea saavutus," oli ta rahul.

Taotlema saab hakata kevadel

Millal Virumaa koostöökogu taotlusvooru avab, pole veel lõpuni selge − juhatus koguneb seda arutama lähiajal. Esialgne plaan on, et esimesena avatakse viiest meetmest kaks: piirkonna kompetentsi kasvatamise ja noorte ettevõtlikkust suurendav meede. Sügisel avatakse investeeringumeetmed, kus jagatakse raha kolmes suunas: ettevõtluse arendamine, turismiteenuste ja -toodete arendamine ning nutikate energialahenduste leidmine.

Kirderanniku koostöökogu avab oma taotlusvooru mai alguses ja avanevad kõik kolm planeeritud meedet: ettevõtlikkuse arendamine ja kompetentsi tõstmine, elukeskkonna arendamine ning koostöö ja ühistegevuse arendamine.

Nii Kirderanniku koostöökogu kui Peipsi-Alutaguse koostöökoja meetmeid tutvustavad infopäevad juba käivad. Virumaa koostöökogu infopäevad algavad märtsi lõpust.