Pühad märtrid nihutasid "Slaavi valguse" festivali toimumise aega

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Kuna festival "Slaavi valgus" toimetab muuhulgas ka Jõhvi kirikuaugus, siis otsustati selle toimumist nädala võrra muuta, et mitte kiriku planeeritud ettevõtmist segada.
Kuna festival "Slaavi valgus" toimetab muuhulgas ka Jõhvi kirikuaugus, siis otsustati selle toimumist nädala võrra muuta, et mitte kiriku planeeritud ettevõtmist segada. Foto: Matti Kämärä

Alguses 9. juulile planeeritud festival "Slaavi valgus" toodi varasemale ajale, sest EELK Jõhvi Mihkli kogudus tähistab eelmainitud kuupäeval 75 aasta möödumist koguduse õpetaja Jaak Variku mõrvamisest. Variku ja 1918. aastal tapetud õpetaja Hesse mälestuseks pühitsetakse kiriku ees kahel pool peaust pingid.

EELK Jõhvi Mihkli kogudus väljastas esmalt loa pidada laupäeval, 9. juulil käesoleval aastal festival "Slaavi valgus" muu hulgas kiriku ümbruses, siis aga saadeti korraldajaile kiri palvega ürituse asupaika muuta.

Koguduse palve

Seletuses öeldakse, et koguduse juhatus ja nõukogu liikmed arutasid küsimust veel kord ning leidsid, et märterõpetaja Jaak Variku surmapäeval ei ole otstarbekas pidada festivali koguduse territooriumil.

"Kas oleks võimalik korraldada nii, et festival toimub Jõhvi pargis ja/või Keskväljakul? 9. juulil möödub 75 aastat märterõpetaja, praost Jaak Variku julmast tapmisest kommunistide poolt," kirjutati koguduse palves.

Selgus, et kogudus plaanib sel päeval algusega kell 11 korraldada piduliku mälestustseremoonia, mille käigus toimub õp Varikule ja õp Hessele, kes tapeti enamlaste poolt 1918. aastal, pühendatud mälestuspinkide avamine ning pühitsemine. Pühitsemistalituse viib läbi EELK peapiiskop Urmas Viilma ja sellele järgneb armulauaga jumalateenistus kirikus.

"Kirikukellad löövad märtrite mälestuseks, kirikus on avatud näitus. Kõik soovijad on mälestustseremooniale väga oodatud," öeldakse kirjas, millele on alla kirjutanud koguduse esimees Aivo Raud.

Samuti öeldakse koguduse pöördumises, et festivali "Slaavi valgus" toimumist üldiselt toetatakse, kuid sel aastal langeb see väga ebasobivale ajale.

Festivali "Slaavi valgus" peakorraldaja Dmitri Smirnov, kes on ühtlasi Jõhvi vallavolikogu liige, ütles Põhjarannikule, et korraldajad mõistsid koguduse muret, tulid kogudusele vastu ja festival toimub hoopis pühapäeval, 3. juulil. Jõhvi vallavanem Aivar Surva leidis, et kõik osapooled käitusid soliidselt ja probleem sai lahenduse.

Pühad märtrid

19. augustil 1882. aastal Tarvastu kihelkonnas sündinud Jaak Varik oli Jõhvi Mihkli koguduse õpetaja aastail 1922−1941 ja Narva-Alutaguse praostkonna (praeguse Viru praostkonna üks eelkäijaid) praost aastail 1923−1941. 1939. aastal oli ta peapiiskop Rahamägi taandamise järel Eesti evangeeliumi luteriusu kiriku hooldaja. 1931. aastast oli Varik ka ajalehe Eesti Kirik peatoimetaja. Varik hukati 1941. aasta 9. juulil hävituspataljonlaste poolt.

Variku tütar oli hilisema peapiiskopi Jaan Kiivit seeniori abikaasa ja peapiiskop Jaan Kiivit juuniori ema.

Carl Immanuel Philipp Hesse sündis Sangastes kirikuõpetaja peres 1875. aastal kuuenda pojana. Pärast õpingute lõpetamist Tartu ülikoolis ning prooviaastat Viljandis asus ta 1907. aastal teenima Jõhvi kogudust.

Eesti töörahva kommuuni eest otsustas Hesse koos naise ja nelja väikese lapsega eemale hoida ning nad leidsid varjupaiga Lüganuse kihelkonnas, kus said elada segamatult kaks ja pool nädalat, enne kui enamlased talle järele tulid ning ta Maidla mõisa viisid. Vello Salo kirjutab, et Hesselt nõuti, "et ta tunnistaks kõik oma jutlused pettuseks". Rängalt piinatuna − tal torgati näiteks silmad välja − lasti 43aastane Hesse 1918. aasta 18. detsembri hommikul maha.

Seni olid kahe märtrina hukkunud vaimuliku mälestuseks Jõhvi Mihkli kiriku siseseinal mälestustahvlid. Festival "Slaavi valgus" toimub tänavu kaheksandat korda ja selle peamine asukoht on Jõhvi promenaad.

Tagasi üles