Jõhvi võimud tegid Männi-Maritsa loo asjus avaliku pöördumise

Kaheksa allkirjaga pöördumisele on alla kirjutanud ka vallavanem Aivar Surva ning volikogu esimees Niina Neglason. Foto: Peeter Lilleväli

Jõhvi võimuesindajad pöördusid riigi institutsioonide ja avalikkuse poole kirjaga, kus väljendavad nördimust prokuratuuri tegevuse üle Allan Männi ja Märt Maritsa kriminaalasja menetlemisel.

"Oleme sügavalt nördinud ja häiritud ning tunneme, et Viru ringkonnaprokuratuuri juhtivprokuröri Margus Grossi poolt 08.04.2016 välja antud vahistamiskäsk Allan Männi (Jõhvi volikogu liige, ärimees) ja Märt Maritsa (endine Ida-Viru maavanem ja Jõhvi vallavalitsuse liige) suhtes riivab meie õiglustunnet ja arusaama õiglasest kohtupidamisest," seisab pöördumises, millele on alla kirjutanud kuus volikogu ja kaks vallavalitsuse liiget eesotsas vallavanem Aivar Survaga.

Kahtlustavad võimu kuritarvitamises

Kirjaga pöördutakse Eesti Vabariigi presidendi, peaministri, õiguskantsleri, peaprokuröri ja kogu laiema avalikkuse poole.

Allakirjutanud tõdevad, et prokuratuur on ajakirjanduses väitnud, et kuna kriminaalasi on juba kohtumenetluses, siis prokuratuur ei puutu enam nende suhtes tõkendite rakendamisse ja see on kohtu pärusmaa. "Vaatamata öeldule, sekkus prokuratuur taas jõuliselt protsessi." Nende sõnul on arusaamatu, miks mehed taas vangistati, kui prokuratuuri algne põhjendus, et vabaduses võivad nad kuritegusid toime panna, ei leidnud nende vabaduses oldud kolme kuu jooksul kinnitust.

Nad viitavad 8. aprilli Põhjarannikus ilmunud intervjuule riigi peaprokuröri Lavly Perlinguga, kus Perling ütleb, et prokuratuur peab selgitama, mida nad teevad.  "Meil on suur võim ja me peame aduma, et see, mida me teeme, võib inimestele olla sel hetkel ebameeldiv ja tekitada ühiskonnas palju küsimusi. Järelikult me vastutame ja seetõttu peame selgitama, miks me midagi teeme. Riigi tegevus peab olema arusaadav ja läbipaistev," sõnas Perling selles intervjuus.

"Kahjuks ei ole aga juhtivprokurör Margus Grossi, kelle käes on kahtlematult suur võim, käitumine arusaadav ja läbipaistev ning tekitab palju küsimusi. Nii kohtueelne kui ka kohtulik menetlus peab mitte ainult olema õiglane, vaid ka näima õiglasena. Ühiskonnale on arusaamatu, kas antud juhul ebaproportsionaalselt pika vahi all hoidmise tõkendi rakendamine kaalub tõesti üles vahistamisega kaasneva põhiõiguste riive. Julgeme selles kahelda," seisab aga neljapäeval edastatud pöördumises, kus väljendatakse arvamust, et põhjuseks on survestada Mänd ja Marits end enne kohtuprotsessi süüdi tunnistama ja nõustuma kokkuleppemenetlusega.

Viitavad põhiseadusele

Pöördumise autorid viitavad ka põhiseadusele, mille järgi on igaühel õigus vabadusele ning kedagi ei tohi käsitada kuriteos süüdi olevana enne, kui tema kohta on jõustunud süüdimõistev kohtuotsus.

"A. Mänd ja M. Marits olid enne 08.04.16 vahi alla võtmist varasemalt vahi all olnud ca 7 kuud, mis on ilmselgelt vastuolus neile süüks pandava väidetava kuriteo olemuse ja raskusastmega ning ei jää mõistliku vahistamise aja piiridesse.

Eeltoodule tuginedes leiame, et Viru ringkonnaprokuratuur on Allan Männi ja Märt Maritsa vangi (seega süüdi) mõistnud juba enne kohtu poolt süüdi mõistmist, rikkudes sellega EV põhiseaduse eespool nimetatud põhimõtteid ning tekitades vahistamisega tahtlikult intensiivse vabaduspõhiõiguste riive," kirjutatakse pöördumises, lisades, et praegusel juhul tekib küsimus, kas prokuratuur on kuritarvitanud oma jõudu.

"Kas tõesti on kusagil struktuurides kallutatud jõud ja on võimalik ellu viia vihavangistusi? Alles me meenutasime märtsiküüditamise aegu, kus samuti tuldi vargsi ööpimeduses, kästi asjad pakkida ja oligi minek. Ometi elame ju täna vabas ja demokraatlikus Eestis, aga kasutame endiselt võõrvõimudele omaseid jõuvõtteid," kirjutavad Jõhvi võimuesindajad, kutsudes üles rakendama õiglast menetlust, kus mõlemal poolel oleksid tagatud võrdsed võimalused.

Ei oota vastust

Jõhvi volikogu esimees Niina Neglason ütles, et nad ei looda oma pöördumisele kelleltki konkreetset vastust, vaid soovisid sellega tõmmata probleemile avalikkuse tähelepanu, sest "asi on läinud nii palju üle võlli". Tema sõnul on olukord praegu selline, et need, kes on pandud seadust järgima, on asunud ise seda rikkuma. "Ja kõige hirmutavam on asja juures see, et kui sellised asjad võivad meil aset leida, siis ei tea kunagi, kes on järgmine," sõnas ta.

Riigikogu korruptsioonivastase erikomisjoni esimees, Vabaerakonna liige Artur Talvik oli eilseks juba pöördumisega kursis ning ütles, et selle info põhjal, mis temal on õnnestunud saada, tundub toimuv "üks üsna veider lugu". "Kuigi ma ei tea detaile, siis hiljuti näidati ühte filmi Venemaa korruptsioonist, kus asju aeti ]kurjategijate poolt] prokuratuuri kaudu, ning siin tekkis mõningane paralleel," sõnas ta.

Talvik ütles, et sellistes olukordades, kus asjad tunduvad ilmselgelt valesti, kipuvad eri instantsid kehitama õlgu ja viitama võimude lahususele, "kuid see on lihtsalt mugavusest, kusagil peaks ikkagi olema kontroll ka prokuratuuri üle".

Tema sõnul on parlamendiliikmel vähe võimalusi sekkuda, kuigi "mida rohkem sellesse loosse süveneda, seda rohkem tundub, et asjad pole õiged". Ainuke võimalus on tema sõnul tuua sellised asjad avalikkuse ette ajakirjanduse kaudu. "Aga tavaliselt on see seltskond, keda see puudutab, nii küüniline, et teab, et teema ripub paar päeva kusagil üleval ja siis ununeb," sõnas Talvik.