Ekspert: maavalitsuse hoonesse on raske pääseda

Arko Vool püüdis ratastoolis külastada Ida-Viru maavalitsuse hoonet ja kirjutas sellest põhjaliku eksperdihinnangu. Foto: Peeter Lilleväli

Ida-Viru maavalitsuse hoonesse sisenemine on liikumisraskustega inimestele paras pingutus, selgus sotsiaalministeeriumi tellitud eksperdihinnangust. Hoone omanik Riigi Kinnisvara AS lubab puudused kõrvaldada, tunnistades, et muinsuskaitse seab sellele oma piirid.

Maavalitsuse ligipääsetavuse hinnangut tutvustati eelmisel reedel Jõhvi raekojas toimunud ligipääsetavuse nõukogu kokkusaamisel.

Invaparkimine lähemale

Hinnangu tellis sotsiaalministeerium, kuna maavalitsuse hoones asub ka ministeeriumi hallatava sotsiaalkindlustusameti klienditeenindusbüroo. Auditeeriti kõiki büroosid üle Eesti ja ka asutuse veebilehte, et parandada nende ligipääsetavust, selgitas ministeeriumi hoolekandeosakonna nõunik Heidi Koolmeister.

Maavalitsuse hoonet hinnanud MTÜ Ligipääsetavuse Foorum esindaja Arko Vool saabus Jõhvi autoga, mistõttu ta vaatles esimese asjana parkimiskohtade lähedust.

"Invaparkimiskohti hoone läheduses ei ole, välja arvatud kaks kohta 80 meetri kaugusel kaubanduskeskuse Tsentraal kõrval. Siiski jäävad need veidi kaugele, eriti talveolusid arvestades. Invaparkimine peaks sissepääsust jääma lähemale kui 50 meetrit."

Vool tõdes, et sissepääsu trepil ja kaldteel, mille kalle on 10 protsenti, puuduvad käsipuud. Sellise kalde puhul on aga liikumisabivahendit kasutades väga raske käsipuude abita üles minna. "Soovitame kaldteed pikendada, et tagada vähemalt 5-6protsendiline kalle − sellisel juhul poleks käsipuid kaldteele vaja."

Ekspert tõi välja sellegi, et hoone raske puidust välisukse avamisel võib ratastoolis inimene hätta jääda. "Seda on isegi tugeval inimesel raske avada. Soovitame lisada seinale kutsunginupu või telefoninumbri, et saaks paluda abi ukse avamisel. Abi võiks olla ka ukseautomaatikast."

Hinnangust võib veel lugeda, et fuajee kivist põrandaplaadid on ratastoolis liikumiseks head, kuid kargu ja kepiga kõndijatel võib olla vihmasel või lumisel ajal libedavõitu.

Sotsiaalkindlustusameti klienditeeninduse ruumiga on hinnangu järgi kõik korras: see on avatud ja kabinetis on piisavalt ruumi ka ratastooli kasutajale. Samas puudub büroos ja ka terves hoones invatualett.

Samuti tehakse etteheiteid fuajee infoleti aadressil, mille kõrgus ei võimalda ratastoolikasutajal infolaua töötajaga normaalselt suhelda.

Otsitakse võimalusi

Ida-Viru maasekretär Eve East märkis, et eelmisest nädalast enam infolauda ei ole [audit valmis möödunud aasta lõpus − toim.]. Täna paigaldatakse aga fuajeesse suur majajuht.

"Kogu aeg on otsitud võimalusi, et ligipääsu parandada, aga näiteks automaatselt avanevat ust ei ole muinsuskaitse nõuded lubanud paigaldada, nagu ka lifti. Samas ei vasta tõele, nagu puuduks ukse kõrval invanupp − see paigaldati koos kaldteega paar aastat tagasi ja on ratastooli kasutajale sobivas kõrguses. Invatualeti rajamine on olnud arutuse all aastaid ja kõige kiirem lahendus oleks käetugede paigaldamine," selgitas East.

Ta lisas, et vana maja puudustele vaatamata pole erivajadustega inimeste teenindamisel probleeme esinenud.

Riigi Kinnisvara AS, kes on olnud aasta maavalitsuse hoone omanik, lubab kõrvaldada puudused, mida on võimalik kõrvaldada. "Kindlasti tuleb arvestada sellega, et tegemist on muinsuskaitse all oleva hoonega, mis seab oma piirangud välisilme muutmisele. Kõik fassaadi puudutavad tööd tuleb enne muinsuskaitseametiga kooskõlastada," selgitas Riigi Kinnisvara ASi kommunikatsioonijuht Madis Idnurm.

Kuna eksperdihinnangus käsitleti juurdepääsetavust laiemalt, asuvad mõned puudused väljaspool Keskväljak 1 kinnistut, lisas ta. "Nende puuduste likvideerimisega saab tegelda vallavalitsus või erasektor."

Ida-Virumaa puuetega koja esindaja Ahti Jundas märkis, et probleeme pole ainult vanade ehitistega − ka hiljuti valminud tunneli läbimine Jõhvis on paras katsumus. "See on oluline küsimus, kuidas muuta tunnel kõigile ligipääsetavaks, sest praegu on kalle liiga järsk ja ratastool läheb vabalangemisse."

Sotsiaalministeeriumi sotsiaalala asekantsler Rait Kuuse tunnistas, et tal on riigi esindajana piinlik vaadata neid büroohooneid ja rajatisi, kuhu on raske ligi saada mitte ainult puuetega inimestel, vaid ka väikeste lastega vanematel ja eakatel, keda on rahvastikus 30 protsenti.

"Kõige piinlikum on vaadata uutes hoonetes tehtud lahendusi, kus on jäetud mõningad nüansid arvestamata. Oleme võtnud ligipääsetavuse nõukogu kokku just sellepärast, et mõjutada neid protsesse ja veenda laiemalt, et teema on oluline. Vahel on nurisetud, et me nõuame liiga palju, näiteks loodusradade ligipääsetavust, aga ka puuetega inimestel on õigus looduses liikuda," ütles ta.