Kas Männituka talu kanad lasevad liugu?

Männituka hobi- ja hobutalu Koogu külas on üks 17st Ida-Viru maaettevõttest, mis ootab 24. juulil külastajaid. Perenaine Kristel Allikmäe lubab, et avatud talude päeval on võimalik ratsutada, avatud on kodukohvik, saab kilesauna ning jalutada aias, kus muu hulgas kasvab sadakond lopsakat hostat. Loomi saab ka paitada. Foto: Matti Kämärä

24. juulil võtavad külastajaid vastu 17 Ida-Viru talu ja maaettevõtet. Avatud talude päeva tegevused on juba suuresti paigas: imetleda saab lambaid ja roose, hobuseid ja hostaaeda. Ehe maatoit pealekauba.

Poolteist kuud enne üle-eestilist avatud talude päeva teeb Põhjarannik kaasa ringsõidu, et kaeda, kuidas sujuvad ettevalmistused Ida-Virumaal.

Hektar täis ilu

"Kas kanad lasevad liugu?" imestame Aseri vallas Koogu külas asuvas Männituka hobu- ja hobitalus, kui märkame laste mängumaale rajatud kanalat. Kodulindude käsutuses on nii mängumaja kui liumägi.

"Ei, liugu kanad ei lase," naerab perenaine Kristel Allikmäe. "Kui laps kasvas suureks, küsisin, kas ta lubab kanadele oma maja. Mänguplatsi viime teise kohta."

Peale kanala avaldab selles talus muljet hektarisuurune iluaed. "Igav mul ei hakka," tõdeb Allikmäe, lisades, et ei suuda lahkuda ostuta ühestki aiandist. Eriline nõrkus on tal hostade vastu, mida on saja ringis.

Aseri koolis kunsti- ja käsitööõpetajana töötav perenaine vabandab, et aed on veel käest ära. "Alles kool lõppes ja nüüd sain õue. Siin on vaja hullult tööd teha."

Aia n-ö peaproov on 9. juulil, kui talus toimub aiablogijate kokkutulek, kuhu on tulemas 40 inimest. "Siis peab aed olema super korras," kinnitab Räpina aiandusharidusega blogija.

Loomadest on talus veel kassid-koerad, jänes ja neli hobust. Paekivimüüride vahele on ehitatud kilesaun, kus meespere olla 110 kraadi kätte saanud. Avatud talude päeval avab uksed ka kilesaun.

Noor talu

Uudistamiseks tuleb aega varuda ka Iisaku külje all Kaseväljal asuvas Lamba ja Roosi talus. Külastajatel on raske uskuda, et pererahvas Lagle ja Jaak Arm on suutnud silmale avaneva ilu luua vaid kolme aastaga.

Lagle hoole all ja ponisõnniku kaasabil valmistub õitsemiseks sada roosi. Kuigi viimane talv tegi roosiaias pahandust, ei kiirusta perenaine taimi välja kaevama, vaid annab neile võimaluse toibuda.

Mõisaaegse hoone vundamendile rajatud uhket kasvuhoonet nimetab ta oma viinamarjaistanduseks. Kasvuhoones on ka kamin, aga mitte taimede jaoks. Tuleb välja, et istutuskastidel on rattad all ning kurgi- ja tomatitaimed saab eest ära lükata, kui tekib vajadus suurema peosaali järele. Siis süüdatakse ka kaminatuli.

Talu järgmine vaatamisväärsus on lambakari. "Mul polnud mingit plaani lambaid võtta, aga käisime Norras, vaatasime, et nii ilus, tulime koju ja ostsime esimese portsu lambaid. Nüüd on kari kasvanud 140pealiseks," jutustab Jaak Arm, kes tutvustab nii hiljuti valminud lauta kui kõrvalhoonet, kuhu on kavandatud liha töötlemise ruumid.

Kontsert ja näitus

Purtse kindluses antakse viie tärni vääriliselt süüa, aga loomi seal ei ole. Perenaine Sigrid Välbe lubab, et avatud talude päevaks laenatakse loomad ja tehnika kõrvalasuvast Ingli talust.

Pakutava söögi märksõna on kala, see, mida meri parasjagu välja annab. Kiigata saab ka õllepruulikotta, mis veel suure tõenäosusega sel aja ei tööta, aga ei takista õllejuttu puhumast, kinnitab kindluse peremees Janner Eskor.

Purtse kindluse programmis on ka meisterdamistoad lastele ja kontsert, kus astuvad üles Kiviõli kunstide kooli lapsed. Tulla on lubanud Uhtna mandoliiniorkester. Oma tegevusest pajatab Purtse merepääste. Avatud on näitus, mis tutvustab kindluse ajalugu ja restaureerimist.

Mäetaguse vallas asuvas Aia talus jagab perenaine Heldi Aia kotiga leiba, et külalised saaksid sobitada sõprust 13 šoti mägiveisega, kes hooldavad 12 hektarit puisniitu. Avatud talude päeval saab veel oma käega korjata puhtas looduses kasvavaid ravimtaimi − juuli lõpp peaks olema angervaksa ja põdrakanepi aeg. On talukohvik ja mõeldakse ka laste meele lahutamisele.

Kaevuri maja

Peojuht, pulmaisa, kohvikupidaja ja jõuluvanade maailmameister Aare Rebban avab 24. juulil Tammikus oma kodu ehk kaevuri maja. "Sest isa Meinhard oli kaevur ja ehitas selle," kõlab lihtne selgitus.

Kunagi olid majapidamises lehmad, sead, lambad ja kanad. Nüüd pakub Aare võimalust vaadata üle aia naabri kanu − üleaedsetega olevat kokkulepe olemas. Jalutada saab ema Õie hoolitsetud iluaias. "Osalengi avatud talude päeval, et väärtustada ema ja isa elutööd," põhjendab Aare.

24. juuliks lubatakse süüa head ja paremat, kõrvale muusikat kollektiividelt, kus peremees ise ka laulab. Üks atraktsioon on Aarel veel mõttes. "Ostan pintslid ja värvi ning pakun võimalust aeda värvida."

Mida me ringkäigul veel teada saame?

Et teraviljakasvatusega tegelevas Pühaoru talus Toila vallas avatakse 24. juulil külastajatele vana kuivati ja puidutöökoda, näha saab kanu ning perenaine Maire Uustali iluaeda, avatud on talukohvik.

Et Voka külje all asuvas Lagedi talus võtab külastajaid vastu Green Souplini seebikoja perenaine Erelin Zirk, kes on kohandanud seebikojaks vana ehitussoojaku, mis on seest romantiliseks kujundatud. On avatud kodukohvik ning saab jalutada ämma roosiaias.

Et Konju mõisa talu, mis läks avatud talude päevaga kaasa ka eelmisel aastal, võõrustades päeva jooksul tuhat külalist, teeb seda taas. Peremees Martin Repinski pakub kitsepiimakokteili ja näitab oma 700pealist kitsekarja. Saab näha laamasid ja hobuseid. Avatud on kohvik koostöös OÜga Meie Pagar, peale selle pannakse püsti Viru toidu telk, kus pakutakse Ida-Virumaa tootjate toodangut. Teine oranž toidutelk tuleb Purtse kindluse juurde.

Valmisolek erisugune

Avatud talude päeva Ida-Viru koordinaatori Ülle Maritsa sõnul saadi ringsõiduga ülevaade, milliseid tegevusi 24. juulil pakkuda kavatsetakse. "See näitas, et osalejate valmisolek on erisugune. Mõni on alles startimas, mõni on väga kindlalt valmis," kommenteerib ta.

Maritsa arvates võiksid võõrustajad elada 24. juulil oma igapäevast elu ning midagi spetsiaalselt vuntsima pole vaja hakata. "Kahju, et Peipsi piirkond on tühi, kuigi nii Lohusuu kui Avinurme vallas on ju talusid küll. Hea uudis on tänavu see, et üle Eesti pannakse käima kuus bussi giidiga. Neist üks stardib Jõhvist ning sõidab läbi viis-kuus talu."

Üle-eestiline avatud talude päev toimub teist korda. Mullu julges Ida-Virumaal ettevõtmisega kaasa minna neli maaettevõtet. Seekordne 17 osalejat on Maritsa hinnangul kevadel korraldatud infopäeva teene. "Teiste kogemus andis julguse ka ise proovida."