Seakatk näitab taas hambaid

Seakasvatajaid jääb Eestis aina vähemaks − kes loobub ise, kelle loomapidamisele teeb lõpu katk. Foto: SCANPIX

Tänavu juba kolme Jõgevamaa ja ühte Järvamaa seafarmi jõudnud sigade Aafrika katk ajendas veterinaar- ja toiduametit kõikides Eesti seakasvatustes erakorralist bioturvalisuse kontrolli korraldama.  

"Kontrollimise lõpptähtaeg on 22. juuli, seega praegu ei saa tulemustest veel rääkida," ütles Ida-Virumaa veterinaarkeskuse juhataja Helgi Tepper. "Kontrolli eesmärk on ka inimesi uuesti harida ja neile ohtu teadvustada. Volitatud loomaarstid käivad kõikides seafarmides küll iga kuu − aga kuu on pikk aeg."

Augusti keskpaigaks peab veterinaar- ja toiduamet vaatama üle ka kõik need farmid, kes tegutsesid eelmise aasta augustikuus, ent otsustasid siis seapidamise lõpetada, kuna uute nõuete täitmine − olulisim neist oli territooriumi tarastamine − käis üle jõu.

"Kontrollime, kas otsus seapidamine lõpetada on endiselt jõus," ütles Tepper. "Kõigil, kes sigu peavad, on kohustus sellest volitatud loomaarstile või veterinaarkeskusele teada anda. Ka neil, kes on põrsad võtnud − kas või üheainsa põrsa, et ta jõulupraeks kasvatada. Kõik bioohutusnõuded kehtivad ka sellistele seapidajatele ja nende täitmist kontrollitakse samuti."

Tepperi sõnul on üle Eesti tulnud välja mõni seapidaja, kes oma soetatud põrsastest pole teada andnud. Ida-Virumaalgi oli kevadel üks selline juhtum: mullu augustis teatas seapidaja, et ei suuda bioohutuse nõudeid täita ja lõpetab sigadega ära, kevadel aga jõudis veterinaarkeskusse hoopis teise maakonna kaudu info, et selles majapidamises on taas sead.

"Selleks ajaks kui meie teada saime, polnud tal veel nõuded täidetud, aga meie ettekirjutuse peale suutis ta asjad kiiresti korda teha."

Sigade asemele kõrvitsad

Poolteist aastat tagasi oli Ida-Virumaal kahe suure seafarmi − OÜ Sigwar ja MTÜ Ontika Talu kõrval 30 väiksemat seapidajat.

Eelmise aasta detsembriks oli nende arv kahanenud kuueni ja need kuus tegutsevad ka praegu.

Üks mullu sügisel seapidamisega lõpparve teinutest oli Kurtnas elav Pille Juursalu.

"2011. aastal oli mul viissada siga, pärast hakkasin neid vähendama; 2015. aasta alguses oli veel kõvasti üle saja sea. Sattusin oma seapidamisega teise tsooni − liha polnud kusagile panna. Eks probleeme oli juba varemgi; kui Venemaa turg kinni läks, siis sain nelja aastaga 52 000 eurot kahjumit."

Viimaseks tilgaks karikas sai seakatku tõttu kehtestatud nõue sigala territoorium tarastada.

"Kui lugesin seadusest, et võrkaed peab olema pool meetrit maase kaevatud ja mis kõik veel, oli selge, et see käib mul üle jõu," tõdes Juursalu.

Seakasvatusega lõpetamine oli talle ääretult kurb ja raske üleelamine: "Meil oli heal tasemel tõuaretus; need loomad olid mulle nii kallid ja olulised. Sigala hooned on majast kaks kilomeetrit eemal, ma ei taha sinna üldse minna, pisarad tulevad silma. Katused paistavad koju kätte, pikka aega ei saanud sinnapoole vaadatagi."

Juursalu ütleb, et uuesti ta sigu pidama enam kindlasti ei hakka.

"Olen rääkinud mitme inimesega, kes lõpetanud on − keegi ei kavatse sellega uuesti tegelema hakata," räägib ta.

Pille Juursalu ise põdes seda lõppu päris tükk aega. Kuni kirjutas äriplaani, sai starditoetust ning kasvatab nüüd hoopis kõrvitsaid ja suvikõrvitsaid.

Ohutusnõuded on olulised

Helgi Tepper ütles, et mingeid uusi bioohutusnõudeid pole seapidajatele viimasel ajal kehtestatud.

"Peamine on väga hoolikalt täita neid, mis on varem kehtestatud. Meie suuremate farmide kohta pole volitatud veterinaararstidelt märkusi kuulda olnud, aga väiksematega on vahel probleeme, seda just jalanõude desinfitseerimise ja riiete vahetamise pärast. Eks suuremates farmides ole inimeste liikumine paremini korraldatud. Kontrolli käigus tuletame kõiki nõudeid veel kord meelde. Oluline on aru saada, et seakasvatajad saavad ainult ise end taudi eest kaitsta."