Karu murdis Sakal kaks lammast

Seesuguseid karudega pilte on jahimeestel tänu rajakaameratele kümneid näidata; need mõmmikud on jäädvustatud 25. aprillil Virunurmes. Foto: Põhjarannik

Eelmisel nädalal murdis karu Saka külas kahel järjestikusel hommikul lamba; jahimehed suutsid neile tänavuseks jahihooajaks antud kaheksa karuluba kolme nädalaga ära lasta. 

"Minu lambad jäid talle ette jah," rääkis Sakal kohe mõisa vastas elav talunik Vello Almiste. "Ühe leidsin 20. augusti, teise 21. augusti hommikul. Sealtsamast hoonete lähedalt − lohistamisjälgi oli rohu peal näha. Ühest lambast oli pool ära söödud, teine oli puutumata."

Teisel korral nägi peremees kaugelt karu ennast ka: "Läksin varahommikul kasvuhoonet lahti tegema, kui nägin eemal veski juures suurt tumedat kogu. Nii hämar oli veel, et täpselt aru ei saanud, kas on ikka karu; jooksis minema, kui tema poole läksin."

Kohale kutsutud jahimehed olid kindlad, et loomast maha jäänud jäljed kuuluvad karule.

Ka keskkonnaameti spetsialist kinnitas, et lambaid ründas karu.

"Eelmisel aastal viis karu minult ka ühe lamba; ju see on tänavu sama loom," rääkis Almiste. "Ja kui ta juba maitse suhu sai, siis on karta, et tuleb jälle."

Oma 150pealise lambakarja kaitseks Almiste midagi ette võtta ei oska.

"Elektrikarjused on, aga ega karu neid pelga. Koer on ka, aga mis tema karu vastu saab. Talvel ajan lambad ööseks lauta, praegu on nad lauda juures väljas. Äärmisel juhul võiks nad ju praegu ka lauta ajada, aga seal nad määrivad end koledasti ära."

Keskkonnaamet maksab ulukite tekitatud kahju eest hüvitist. "Kahjusid see ei kata, aga vähemalt midagi," ütles Almiste, kes oma mullu karu küüsi sattunud lamba eest hüvitist sai.

Kaheksa karu kolme nädalaga

Karujaht algas 1. augustist (ja kestab oktoobri lõpuni). Ida-Virumaale anti kaheksa karuluba, 23. augustiks olid kõik kaheksa kütitud.

Harjumaa jahimehed said oma limiidi paar päeva varemgi täis lastud. Aga neil oli kaks luba vähem.

"Kui arvestada, et lasta tohiks kümme protsenti, oleksime võinud küsida 18 luba. Meie küsisime viisteist," ütles jahimeeste seltsi tegevjuht Egert Malts.

Küsiti maakonna jahindusnõukogu koosoleku protokollile tuginedes. Keskkonnaamet ei pidanud esitatud põhjendusi piisavalt argumenteerituks.

Jahimehed räägivad, et Ida-Virumaal on lausa karuuputus. Et inimesed ei julge enam metsa seenele ega marjule minna.

"Kestla soo on popp koht, kuhu Aseri inimesed on sügiseti alati marjule läinud. Enam ei julge. Mis siin soost rääkida − mitu korda on nähtud karu kõndimas 400 meetri kaugusel koolimajast. Seda teed mööda hakkavad lapsed sügisel kooli käima," rääkis Malts.

Nähakse karusid, mitte jälgi

Oandus jalutavad karud endise metskonnamaja ümber.  Veneoja küla lähistel on karusid nähtud.

Tudulinna kandis käivat üks mees oma mesitarude juures püssi paugutamas, ennetamise mõttes.

Varinurmes käivat karud ümber elamute luusimas. Varinurme on Kiviõli linna osa, mitte kusagil sügaval metsa sees asuv asum.

Nähakse ikka karusid endid, mitte jälgi − kes neid jälgi metsaski nii väga märkab või ära oskab tunda.

Meie jahimehed taotlesid keskkonnaametilt rohkem karulube − 15. Anti ikka kaheksa; öeldi, et rohkemate taotlemine polnud piisavalt põhjendatud.

Jahimehed on tänavu märtsist alates loendanud rajakaameratega meie maakonnas 181 karu.

Jahimeeste vaatlusandmed näitavad, et karusid on rohkem kui eelmistel aastatel. Ühe pojaga karusid nähakse harva, enamjaolt on poegi kaks või kolm. Mis näitab, et järelkasv on hea.

Võib eriluba taotleda  

Keskkonnaameti Viru regiooni juhataja Jaak Jürgenson ütles, et kui karurünne on pidev, võivad jahimehed selle karu küttimiseks eriluba taotleda.

Kahe lamba murdmist veel pidevaks ründeks ei loeta. Eelmisel aastal murtu kolmandana arvesse ei lähe − ei saa ju kindel olla, et see sama karu oli.

See, et inimesed karuhirmus metsa minna ei julge, pole eriloa taotlemiseks mingi põhjendus.

Jahimehed tahavad teemat tulipunktis hoida: "Kui me praegu häält ei tee, siis järgmisel aastal ei muutu midagi ja ühel hetkel läheb asi kontrolli alt ära."

[e-mail]

"Minu lambad jäid talle ette jah," rääkis Sakal kohe mõisa vastas elav talunik Vello Almiste. "Ühe leidsin 20. augusti, teise 21. augusti hommikul. Sealtsamast hoonete lähedalt − lohistamisjälgi oli rohu peal näha. Ühest lambast oli pool ära söödud, teine oli puutumata."

Teisel korral nägi peremees kaugelt karu ennast ka: "Läksin varahommikul kasvuhoonet lahti tegema, kui nägin eemal veski juures suurt tumedat kogu. Nii hämar oli veel, et täpselt aru ei saanud, kas on ikka karu; jooksis minema, kui tema poole läksin."

Kohale kutsutud jahimehed olid kindlad, et loomast maha jäänud jäljed kuuluvad karule.

Ka keskkonnaameti spetsialist kinnitas, et lambaid ründas karu.

"Eelmisel aastal viis karu minult ka ühe lamba; ju see on tänavu sama loom," rääkis Almiste. "Ja kui ta juba maitse suhu sai, siis on karta, et tuleb jälle."

Oma 150pealise lambakarja kaitseks Almiste midagi ette võtta ei oska.

"Elektrikarjused on, aga ega karu neid pelga. Koer on ka, aga mis tema karu vastu saab. Talvel ajan lambad ööseks lauta, praegu on nad lauda juures väljas. Äärmisel juhul võiks nad ju praegu ka lauta ajada, aga seal nad määrivad end koledasti ära."

Keskkonnaamet maksab ulukite tekitatud kahju eest hüvitist. "Kahjusid see ei kata, aga vähemalt midagi," ütles Almiste, kes oma mullu karu küüsi sattunud lamba eest hüvitist sai.

Kaheksa karu kolme nädalaga

Karujaht algas 1. augustist (ja kestab oktoobri lõpuni). Ida-Virumaale anti kaheksa karuluba, 23. augustiks olid kõik kaheksa kütitud.

Harjumaa jahimehed said oma limiidi paar päeva varemgi täis lastud. Aga neil oli kaks luba vähem.

"Kui arvestada, et lasta tohiks kümme protsenti, oleksime võinud küsida 18 luba. Meie küsisime viisteist," ütles jahimeeste seltsi tegevjuht Egert Malts.

Küsiti maakonna jahindusnõukogu koosoleku protokollile tuginedes. Keskkonnaamet ei pidanud esitatud põhjendusi piisavalt argumenteerituks.

Jahimehed räägivad, et Ida-Virumaal on lausa karuuputus. Et inimesed ei julge enam metsa seenele ega marjule minna.

"Kestla soo on popp koht, kuhu Aseri inimesed on sügiseti alati marjule läinud. Enam ei julge. Mis siin soost rääkida − mitu korda on nähtud karu kõndimas 400 meetri kaugusel koolimajast. Seda teed mööda hakkavad lapsed sügisel kooli käima," rääkis Malts.

Nähakse karusid, mitte jälgi

Oandus jalutavad karud endise metskonnamaja ümber.  Veneoja küla lähistel on karusid nähtud.

Tudulinna kandis käivat üks mees oma mesitarude juures püssi paugutamas, ennetamise mõttes.

Varinurmes käivat karud ümber elamute luusimas. Varinurme on Kiviõli linna osa, mitte kusagil sügaval metsa sees asuv asum.

Nähakse ikka karusid endid, mitte jälgi − kes neid jälgi metsaski nii väga märkab või ära oskab tunda.

Meie jahimehed taotlesid keskkonnaametilt rohkem karulube − 15. Anti ikka kaheksa; öeldi, et rohkemate taotlemine polnud piisavalt põhjendatud.

Jahimehed on tänavu märtsist alates loendanud rajakaameratega meie maakonnas 181 karu.

Jahimeeste vaatlusandmed näitavad, et karusid on rohkem kui eelmistel aastatel. Ühe pojaga karusid nähakse harva, enamjaolt on poegi kaks või kolm. Mis näitab, et järelkasv on hea.

Võib eriluba taotleda  

Keskkonnaameti Viru regiooni juhataja Jaak Jürgenson ütles, et kui karurünne on pidev, võivad jahimehed selle karu küttimiseks eriluba taotleda.

Kahe lamba murdmist veel pidevaks ründeks ei loeta. Eelmisel aastal murtu kolmandana arvesse ei lähe − ei saa ju kindel olla, et see sama karu oli.

See, et inimesed karuhirmus metsa minna ei julge, pole eriloa taotlemiseks mingi põhjendus.

Jahimehed tahavad teemat tulipunktis hoida: "Kui me praegu häält ei tee, siis järgmisel aastal ei muutu midagi ja ühel hetkel läheb asi kontrolli alt ära."