12. september 2016, 12:08
Jõhvi loodav tervisekeskus tekitab pingeid
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ehkki OÜ Corrigo esitatud Jõhvi tervisekeskuse projekt on saanud sotsiaalministeeriumilt rohelise tule, võib vahepeal vahetunud vallavõim otsustada omaosalusest loobuda ja asuda toetama olemasoleva perearstikeskuse renoveerimist.
Selline võimalus jäi õhku kolmapäeval toimunud sotsiaalkomisjoni istungil, kuhu olid kutsutud ka Jõhvis tegutsevad perearstid, kuna erimeelsused tervisekeskuse küsimuses pole vaibunud.
Piirid on nihkunud
Volikogu aseesimees Eduard Rae tõstatas küsimuse, kelle jaoks uut tervisekeskust ehitatakse, kas omadele või võõrastele. Nimelt otsustasid OÜ Jõhvi Tervisekeskuse kuuest tohtrist viis jääda edasi Nooruse t 3 asuvasse majja, mille omanikud nad on.
Euroopa Liidu toel loodavasse uude tervisekeskusesse on sõlmitud kuus eellepingut: kaks Jõhvi perearsti on n-ö omad; OÜ Ahtme Perearstikeskuse kolm tohtrit ja Toila perearst n-ö võõrad.
"Ma ei tea, mis arst ma olen. Pooled minu patsientidest on Jõhvi inimesed, teenindan Ida-Virumaad," ütles sotsiaalkomisjoni istungil OÜ Ahtme Perearstikeskuse perearst Reet Tooming. "Ei ole enam Jõhvi ja Kohtla-Järve, vaid on Ida-Virumaa haiged. Uued keskused luuakse selleks, et toimuks areng," lisas ta.
Jõhvi valla sotsiaalteenistuse juht Sirli Tammiste arvas, et Ahtme perearstide Jõhvi tulek on teinud teenuse inimestele kättesaadavamaks ja kvaliteetsemaks. "Lisaks Ahtme perearstikeskuse arstidele võtab Jõhvis vastu doktor Plavinskaja, kes on Kiviõli nimistuga, aga kellel on ka suur hulk Jõhvi patsiente," tõi ta näite piiride kadumisest.
Sotsiaalkomisjoni erakorraline istung kutsuti kokku põhjusel, et tervisekeskuse projektist kõrvale jäänud tohtrid käisid vallavanemalt Eduard Eastilt küsimas, kas vald saab panustada raha ka nende perearstikeskuse renoveerimiseks.
"Meie argument on lihtne: selles hoones on enamik perearste, kes on saanud tegevusloa Jõhvi elanike teenindamiseks. Meil pole midagi uue tervisekeskuse vastu, aga leian, et vald peaks olema huvitatud ka meie hoone arendamisest. Meie tahame oma majas edasi töötada," selgitas perearst Aleksandra Altement.
Tema kinnitusel ei küsitud vallalt konkreetset summat: hoones on tehtud laenu abil hulk renoveerimistöid, aga uuendamist vajab veel vee- ja kanalisatsioonisüsteem.
Altemendi sõnul ei vasta tõele varasematel kokkusaamistel väidetu, et nende keskuses töötavad pensioniealised ja kui nad ameti maha panevad, siis noored sinna ei tule. "Kui hoonet arendame, peaks ka noortel olema huvi tulla, sest meie juures nad saaksid omanikuks, mitte rentnikuks. Seadus ei keela arstil tööle asuda seal, kus ta tahab, kui ruumid vastavad tingimustele."
Tammiste kinnitusel on siiski sotsiaalministeeriumi soov, et noored tohtrid asuvad tööle uutes tervisekeskustes, kuhu on koondunud rohkem teenuseid ja on paremad tingimused. "Miks neid muidu riigi toel rajatakse? Selleks on loodavas tervisekeskuses jäetud reservi kolm kohta noortele, kes pensionile jäävate perearstide nimistud tulevikus üle võtavad."
Tammiste lisas, et ühe katuse alla sooviti saada kõik perearstid ja neile pakuti võimalust uues tervisekeskuses osanikuks hakata. "Otsus hoida oma majast kinni ei ole minu arvates tehtud patsientide huvides."
Tuleb uus otsus?
Volikogu vastuvõetud eelarvestrateegia järgi on tervisekeskuse projekti vallapoolseks omaosaluseks 165 000 eurot. OÜ Corrigo panustab omalt poolt üle 500 000 euro.
Samas kerkis sotsiaalkomisjonis üles küsimus, kas vald on tervisekeskuse omaosaluse kindlustanud või mitte. Rae väitis, et volikogu peab andma loa ka konkreetses, OÜ Corrigo projektis osalemiseks. "Kaht keskust pole mõtet luua. Küsimus on, kumba valida. OÜ Corrigo projekt sai küll heakskiidu, aga seal on ainult kaks Jõhvi perearsti."
Volikogu esimees Teet Enok arvas, et eelarvestrateegias kokkulepitud summat võib jagada kahe konkureeriva keskuse vahel. "See võimaldab olla õiglane. Patsiente jätkub mõlemale majale," pakkus ta välja ühe võimaliku lahenduse.
Tammiste leidis, et selline otsus seaks projekti ohtu. Ta meenutas, et seaduse järgi pole kohalikul omavalitsusel üldse kohustust tervishoiuteenuseid arendada, aga vald otsustas seda teha, sest sellest saavad kasu kõik, imikutest raukadeni.
"Mina ei toetaks mõlemat keskust, seda enam, et OÜ Jõhvi Tervisekeskuse arstid ei soovinud ise midagi panustada ja nende hoonesse poleks uus keskus mahtunud. Eelarvestrateegia on siduv ja see oleks häbiplekk Jõhvile, kui volikogu nüüd meelt muudaks. Jõhvi poleks enam usaldusväärne partner ja võib juhtuda, et 1,9 miljoni suurune investeering jääks üldse tulemata. See on Jõhvi arenguline küsimus ja lipu kõrgel hoidmine, et meil tekiksid sama heal tasemel keskused nagu Tallinnas ja Tartus," ütles Tammiste.
Sotsiaalkomisjoni istungi ajal oli teada üksnes eelinfo, et OÜ Corrigo projekt on saanud hindajate heakskiidu. Samal päeval tuli uudis, et valitsus kinnitas investeeringute kavaga 59 esmatasandi tervisekeskuste rajamise projekti, teiste seas Jõhvi oma.
"Tervisekeskustesse koonduvad põhiteenustena perearsti ja -õe, füsioteraapia, ämmaemandaabi ja koduõenduse teenused ning sõltuvalt kohapealsetest vajadustest kaasatakse teisigi spetsialiste," teatas sotsiaalministeerium. Projekte rahastatakse 75 protsendi ulatuses Euroopa regionaalarengu fondist.