Kohtla-Järve harrastab rahanduses köielkõndi kuristiku kohal

Tänavusel aastal on Kohtla-Järve linn kavandanud võtta laenu 1,6 miljonit eurot. Sellest ligemale veerand miljonit kulus Ehitajate tee renoveerimise omapoolseks rahastamiseks.

FOTO: Peeter Lilleväli

Kohtla-Järve linna laenukoormus on tõusmas  maksimaalse lubatud piirini ja ulatub 2020. aastaks ligemale 22 miljoni euroni, ilmneb eile volikogus kinnitatud eelarvestrateegiast aastateks 2017-2020. 

Ljudmila Jantšenko viimaseks etteasteks volikogu ees enne tema linnapeaks valimist sai linna järgneva nelja aasta eelarvestrateegia esitlemine.

Laenu võetakse nii palju, kui tohib

Muu hulgas ilmneb sellest, et kui 2015. aasta lõpus oli Kohtla-Järve linna laenukohustuste jääk 18,2 miljonit eurot ehk 53,6% põhitegevuse tuludest, siis nüüd rallib see näitaja veelgi rohkem ülespoole.

"Igal aastal tagastatavate laenude põhisummade ja intressimaksete maht suureneb. Seda põhjustab aastatel 2012-2015 võetud laen Kohtla-Järve piirkonna ühisveevarustuse renoveerimise projekti finantseerimiseks, mille tagastamise tähtaeg algab 2017. aastal," on kirjas eelarvestrateegias, kus tõdetakse, et juba alates tänavusest aastast on linnal suhteliselt suur kaudne võlakoormus.

Igaks järgnevaks aastaks kavandatakse võlakohustusi 60 protsendi ulatuses põhitegevuse ulatuses, mis ongi seadusega omavalitsustele lubatud maksimaalne piir.  Näiteks 2020. aastal ulatub laenude üldsumma ligemale 22 miljoni euroni.

Spordiobjektid ja koolid

Kohtla-Järve linn kavandab järgneval neljal aastal investeeringuteks 21,4 miljonit eurot, millest 5,3 miljonit on kavas laenata pankadelt ja ülejäänu loodab linnavalitsus saada Euroopa Liidult.  "Investeeringud linnaeelarve vahendite arvelt ei ole võimalikud," ütleb volikogu kinnitatud linna rahanduse teejuht.

Suurim investeering 7,9 miljonit eurot on kavandatud Järve linnaosasse spordiküla rajamiseks. See hõlmab uue spordihoone ja ujula ning  kunstmuruga jalgpalliväljaku ehitamist, kergejõustikustaadioni ja jäähalli rekonstrueerimist ning mitmeid teisi objekte.

Kesklinna põhikooli hoone ehitamiseks on arvestatud 4,6 miljonit eurot,  Tammiku põhikooli renoveerimiseks 2,3 miljonit eurot  ja slaavi põhikooli staadioni rekonstrueerimiseks 0,6 miljonit eurot. Ahtme linnaosa keskuse väljakujundamiseks kulub 1,1 miljonit eurot ja  Järve linnaosa metsapargi korrastamiseks 0,5 miljonit eurot.

Tulud kasvavad visalt

Kohtla-Järve laenukoormus rühib ülespoole olukorras, kus linna tulude märkimisväärset kasvu oodata pole.

Eelarvestrateegias tõdetakse, et 2017. aastal võib tulumaksu kasv muutuda negatiivseks maksumaksjate vähenemise pärast ja koondamiste tõttu tänavu linna suuremates ettevõtetes. See mõjutab tulumaksu kasvutempo kahanemist ka järgnevatel strateegia perioodidel.

Eeldatakse, et 2015. aastaga võrreldes kahaneb maksumaksjate arv üldise tööealiste elanike arvu langustrendi tõttu ning koondamiste tõttu linna ettevõtetes. Sissetulekud kasvavad Kohtla-Järvel eeldatavasti aeglasemalt kui Eestis tervikuna.

Samas korrigeeris volikogu kolmapäeval vahetult enne strateegia vastuvõtmist Jantšenko ettepanekul tulumaksu laekumise ennustust pisut rõõmsamaks. Tema sõnul on linnas tegutsevate ettevõtete majanduslik olukord paranenud. Muu hulgas on VKG kutsunud tööle tagasi osa varem koondatud töötajaid. Nii lisati kahe järgneva aasta tulumaksu laekumise prognoosile 0,5 miljonit eurot ning 2019. aastaks 0,6 ja 2020. aastaks 0,9 miljonit eurot.

Loodetava lisaraha abil on kavas katta laenukohustusi, personalikulusid, teede kapitaalremondi ja laste mänguväljakute ehitamise kulusid.

Jantšenko sõnul tuli volikogu komisjonidelt eelarvestrateegia kahe lugemise vahel vaid üks ettepanek. Sotsiaalkomisjon pidas vajalikuks tuua 2019. aastaks kavandatud vanurite hooldekodusse ettenähtud lifti ehitamine aasta võrra ettepoole. Jantšenko sõnul ei ole 200 000 euro suurust kulutust võimalik teha, sest 2018. aastal jätkub linnal investeeringute raha vaid Euroopa Liidu projektide kaasfinantseerimiseks.

Tagasi üles