Kuidas Solovjov ja Kollo Kohtla-Järve linnale miljon eurot kahju tegid

Jevgeni Solovjov ja Jüri Kollo end kohtus süüdi ei tunnistanud. Foto: Peeter Lilleväli

Augusti lõpus jõustunud ja eelmisel nädalal avalikustatud Tartu ringkonnakohtu otsus toob üksikasjalikult välja, mida Kohtla-Järve endine linnapea Jevgeni Solovjov ja aselinnapea Jüri Kollo linnavalitsuses korda saatsid, et neid vastavalt viie ja pisut rohkem kui nelja aasta pikkuse tingimisi vangistusega karistati. 

Mahukat, 63-leheküljelist otsust saab lugeda internetist Riigi Teatajast kohtulahendite registrist. Põhjarannik refereerib täna kohtuotsusest seda osa, mis puudutab võltsimisi tehingutes ASiga N&V ning selle omaniku ja esindaja Nikolai Ossipenkoga.

Lisaks sellele kuritarvitas Jevgeni Solovjov ka oma ametiseisundit, mängides linna tellimusi kätte tuttavatele ettevõtjatele. Samuti leidis kohtus kinnitust, et  Solovjov pani toime omastamise, tehes linnavalitsuse raamatupidamise vahendusel kolmandale isikule ebaseaduslikke väljamakseid tööde eest, mida tegelikult ei tehtud.

Kui Solovjov ja Kollo mõisteti kuritegudes süüdi, siis samuti süüdistuse saanud Ossipenko pääses kohtu alt tervisliku seisundi tõttu. Oma firma N&V tõi ta tule alt välja sel moel, et likvideeris selle aktsiaseltsina ja ettevõte tegutseb nüüd osaühinguna, mis osutab endiselt avalikke teenuseid nii Kohtla-Järvele, Jõhvile kui teistele omavalitsustele.

Ebaaus kokkumäng Ossipenkoga

Kohtuotsuse kohaselt seisnes  Solovjovile ja Kollole esitatud süüdistus kokkuvõtlikult selles, et nad rikkusid linna varaliste huvide järgimise kohustust ASiga  N&V 2006. aasta augustis kolmeks aastaks sõlmitud töölepingu täitmisel. Nad aktsepteerisid arveid ning teede auguremontide, pindamistööde ja kapitaalremontide  akte, mis sisaldasid ebaõigeid andmeid, ning lasid teha linnaeelarvest alusetuid väljamakseid. Samuti aitasid nad kaasa varem esitatud aktide muutmisele ja vahetamisele.

Ossipenko kasutas ära oma pikaajalisi häid ja usalduslikke suhteid linna juhtkonnaga ning tegutses kindla eesmärgiga saada N&V kasuks linnalt rohkem raha, kui nimetatud ettevõttel oleks 2006. aasta augustis sõlmitud  töövõtulepingu järgi selleks tegelikult alust olnud.

Süüdistuse kohaselt oli linnapoolne kontroll N&V tegevuse ja linnale esitatud andmete õigsuse üle rohkem kui formaalne ning üldjuhul pigistasid selleks pädevad ametnikud toimunud rikkumiste suhtes silma kinni.

Regulaarsed võltsimised

Muu hulgas esines juhtumeid, kus töid akteeriti ja arveid tasuti enne tööde tegelikult alustamist. Samuti vormistati vajaduse korral tööde vastuvõtu-ülevaatuse akte ja AS N&V poolt linnale mitmesuguste tööde kohta esitatud eelarveid korduvalt tagantjärele ümber, et varjata toimuvate ülemaksete ebaseaduslikkust.

N&V linnale esitatud auguremonditööde vastuvõtu-ülevaatuse aktid ei vastanud faktiliselt tehtud töömahtudele, aktidesse olid remonditud teelõikude pindalad märgitud korduvalt mahtudes, mis ületasid teelõikude (teeregistris kajastatud) mõõtmeid. Aktide kohaselt oli näiteks mitmetel tänavatel tehtud auguremonti suuremas mahus, kui oli nende tänavate tegelik kogupindala.

Samuti sisaldus aktides arvukalt ebaõigeid ja tegelikkusele mittevastavaid andmeid tehtud töödest tänavatel, mida ei eksisteerinud. Aktidesse märgitud tänavad puudusid riigihanke tehnilisest kirjeldusest ning linna teede ja tänavate nimekirjast. Lisaks oli Ahtme ja Järve linnaosas tehtud tööde kohta esitatud aktidesse korduvalt märgitud töid tänavatel, mis asuvad teistes linnaosades.

Hoolimata aktides sisalduvatest arvukatest valeandmetest, ignoreeris tehtud tööde aktidele vastavust kontrolliv Jüri  Kollo eelnimetatud puudusi, võttis tööd vastu ning kinnitas aktid oma allkirjaga, tegemata N&V-le ühtegi märkust.

Kriminaaltulu  sai N&V

Süüdistuse kohaselt ei olnud 2009. a märtsis tehtud kontrolli järel Jevgeni  Solovjov huvitatud põhjendamatute väljamaksete avalikustamisest ja ASile N&V alusetult makstud summade tagasinõudmisest. Eesmärgiga vältida edasisi võimalikke probleeme ning kõrvaldada jäljed juba toimunud rikkumistest pöördus Jevgeni Solovjov Nikolai Ossipenko poole ja laskis viimasel valeandmeid sisaldavad vastuvõtu-ülevaatuse aktid sellisel moel ümber teha, et neist kaoksid linnavalitsuse spetsialisti osutatud vead.

Solovjovi sekkumise tulemusel ja tema kaasabil tegi Ossipenko aktid ajavahemikul 2009. a märtsi lõpust kuni mai lõpuni ümber, korrigeerides eri tänavate puhul töömahte või asendades algsetes aktides olnud tänavad kas osaliselt või täielikult suvaliste uute tänavanimetustega. Pärast seda allkirjastasid nii töövõtja kui ka tellija esindajad kõik 14 ümbertehtud akti uuesti. Seejärel korraldas Solovjov linna raamatupidamises originaalaktide väljavahetamise ümbertehtute vastu, mille käigus algupärased aktid kõrvaldati ja üldjuhul hävitati.

Faktiliselt sai N&V kriminaaltulu ning Kohtla-Järve linnale oli valeandmeid sisaldavate aktide esitamise ning linna varaliste huvide mittejärgimisega tekitatud suur varaline kahju.

Süüdistused leidsid kohtus kinnitust

Kohus analüüsis auguremonttööde vastuvõtmise akte ebaõigete andmete esinemise asjus ja tegi tööde vastuvõtmise aktide, hanke tehniliste kirjelduste ja tunnistajate ütluste põhjal järelduse, et tööde vastuvõtmise aktide alusel tehti linna vara arvelt ASile N&V alusetuid väljamakseid kokku ligemale 14,6 miljoni krooni ehk  931 571 euro ulatuses.

Kohus tuvastas, et 14 tööde vastuvõtmise akti erinevad aktidest, mille alusel on tegelikkuses tehtud ASile N&V väljamakseid.

Mingil ajahetkel asendas linnavalitsus algul eksisteerinud aktid, kuid algseid akte või nende koopiaid jäi vähemalt kahe linnavalitsuse töötaja valdusesse. Peaaegu kõikide aktide mõlemad versioonid olid elektroonsel kujul Nikolai Ossipenko elukohas leitud mälupulgal, mis kinnitab, et nende koostajaks või koostamise korraldajaks oli tema.

Valdav osa esialgseid ja uusi akte erinevad üksteisest tööde objekti poolest. Esialgsetel oli objektiks märgitud kas Järve või Ahtme linnaosa, uutel aga Kohtla-Järve projektid. Erinevad ka teede ja tänavate loetelud, kus väidetavaid töid on tehtud. Samas on tööde maht ja maksumus aktides sama ning mõnel juhul on muudetud üksnes tööde tegemise perioodi.

Asjaolu, et osa algul Järve ja Ahtme linnaosa kohta vormistatud vastuvõtuaktidest vormistati tagantjärele ringi Kohtla-Järve linna objektide vastuvõtuaktideks, kinnitab muu hulgas ka linnavalitsuse raamatupidamise poolt 31. augustil 2006 sõlmitud  lepingu täitmise kohta peetud jooksev aruanne.

Aktidest erinevate versioonide olemasolu ainsaks loogiliseks selgituseks on see, et ka nendes algul linnavalitsusele esitatud aktides oli näidatud tööde tegemist konkreetsetel tänavatel suuremas mahus, kui oli tänava tegelik suurus, või suuremas mahus, kui 31. augusti 2006 leping ette nägi. Samuti oli neis näidatud tööde tegemist tänavatel, mida tegelikkuses ei eksisteerinud või mis ei paiknenud Ahtme või Järve linnaosas.

Linnavalitsuse esindajana aktsepteeris Jüri  Kollo kõiki neid akte ning arved tasus linnavalitsus täies ulatuses.

Jälgi püüti varjata

2009. aastal, kui mingil põhjusel oli tekkinud kahtlus, et paljudes aktides olevad andmed ei ole õiged, ning protsessil tunnistajaks olnud  linnavalitsuse spetsialisti tehtud kontroll seda ka kinnitas, koostati tagantjärele 14 ebaõigete andmetega akti kohta uued aktid.  Seal toodud lõppsummad nii tööde mahtude kui ka maksumuse kohta kattusid esialgsete aktidega, kuid tehtud tööde sisu − see tähendab üksikud tänavad ja nende pindalad − oli teistsugune. Ülejäänud ebaõiged aktid jäeti muutmata. Nikolai Ossipenko ja Jüri Kollo allkirjastasid uued aktid ning need toimetati linnavalitsuse dokumentatsiooni hulka.

Nikolai Ossipenko ja Jüri Kollo tegevuses esinevad karistusseadustikus sätestatud dokumendi võltsimise objektiivsed tunnused. Ossipenko koostas ning allkirjastas koos Kolloga 11 tööde vastuvõtmise akti, mis olid sisult ebaõiged ning koostatud varem linnavalitsusele esitatud aktide (mille alusel olid juba ASile N&V tehtud ka väljamaksed) väljavahetamiseks.

Aktide linnavalitsusepoolse kinnitamise järel tekkis ASil N&V õigus esitada aktis märgitud tööde alusel linnavalitsusele arve tööde eest tasumiseks.

Esialgsete aktide alusel olid need arved juba esitatud ja ka tasutud. Kui selgus, et arvete aluseks olnud aktid sisaldasid ebaõigeid andmeid, siis koostati tagantjärele uued aktid, mis pidanuks vältima alusetult saadud maksete tagasinõudmist ASilt N&V.

Kuivõrd võltsitud aktid olid reaalselt N&V nimel linnavalitsusele esitatud ning linnavalitsus esitas need omakorda kohtueelse menetluse käigus uurimisasutusele (kui toimunud tehinguid kinnitavad alusdokumendid), siis on tuvastatud ka võltsitud dokumendi kasutamine. Kuivõrd nii võltsimine kui ka võltsitud dokumentide kasutamine oli pandud toime selleks, et välistada N&V kohustust maksta tagasi alusetult N&V-le tasutud summad, siis on kohtu hinnangul tuvastatud, et mõlemad teod olid pandud toime N&V huvides.

Subjektiivsest küljest pidid Ossipenko ja Kollo aru saama, et nad allkirjastavad uuesti akte samade perioodide ja mahtude kohta, mida nad on juba kord allkirjastanud. Ossipenko oli lisaks ise vahetult uute aktide koostaja või siis korraldas N&V nimel uute aktide loomist.

Nii 31. augusti 2006 lepingust kui ka tunnistaja ütlustest nähtuvalt esitati tööde vastuvõtmise akt tavapäraselt kohe pärast väidetavate tööde tegemist, st samal kuul või järgmise kuu algul. Olukorras, kus aga 2009. aasta kevadel või hiljem allkirjastati 2007. ja 2008. aasta akte, pidid mõlemad allkirjastajad aru saama, et tegemist on tagantjärele aktide koostamise ehk võltsimisega.

Ei tehtud katsetki raha tagasi nõuda

Hiljemalt 2009. aasta kevadel pidi ka Jevgeni Solovjov teada saama esialgsetes aktides sisalduvatest ebaõigetest andmetest. On tuvastatud, et samal perioodil tehti ümber just nimelt need aktid, mille ebaõigsusest oli linnavalitsuse ametnik Jevgeni  Solovjovi informeerinud. On ilmne, et uute aktide loomine pidi toimuma Solovjovi initsiatiivil pärast saadud informatsiooni.

Jevgeni  Solovjovi korraldusel võltsimisele viitab ka see, et kuigi ta sai teada ebaõigetest aktidest ja nende alusel tehtud maksetest, ei nähtu ühestki kogutud tõendist, et linnavalitsus oleks linnapea korraldusel asunud alusetult makstud summasid tagasi nõudma. Linna vara heaperemeheliku haldamise kohustuse täitmise korral pidanuks aga saadud informatsioonile järgnema just nimelt selline käitumine − see tähendab  tekitatud kahju suuruse väljaselgitamine ja kahju hüvitamise nõude esitamine.

Et seda ei tehtud, näitab, et Solovjov otsustas probleemi lahendada muul viisil − korraldada ebaõigete aktide tagantjärele ümbertegemine nii, et nendes kajastuvad andmed ei annaks alust väita, et linnavalitsus on teinud alusetuid väljamakseid.