Sadakond koondatut läks tagasi koolipinki
8. oktoober 2016, 11:18
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Stipendiumi toel on asunud kutse- või kõrgharidust omandama üle saja inimese, kes on kaotanud töö kas Eesti Energias, Nitroferdis või Viru Keemia Grupis.
Alates juulist pakub töötukassa Ida-Virumaal lisateenuseid inimestele, kes on koondatud Eesti Energiast, Nitroferdist ja Viru Keemia Grupist ajavahemikul 1. august 2015 kuni 31. mai 2016. Uue võimalusena saab oma konkurentsivõime tõstmiseks valida tasemeõppe, milles osalejatele makstakse kuni 260 euro suurust toetust.
Enamik kutsekoolis
Septembri lõpuks oli tasemeõppesse asunud 119 inimest. Neist 83 on Ida-Virumaa kutsehariduskeskuse hingekirjas. Seal valiti kõige rohkem kondiitri (16), rätsepatöö (11), elektriku (10) ja ärikorralduse spetsialisti (9) eriala. TÜ Virumaa kolledžis pakkusid enam huvi energiatehnika ja rakendusinfotehnoloogia.
TÜ Virumaa kolledži arendusdirektor Mare Roosileht ütles, et õpperühmades näeb järjest rohkem küpses eas inimesi.
"Ka õppejõud suhtuvad väga mõistvalt ja aitavad, kui vaja. See on ikka kõige rohkem inimeses kinni, kas ta tahab pingutada või mitte. Tegelikult pole õppimine üle mõistuse suur pingutus. Kurb, kui inimesed löövad käega, pidades end õppimiseks liiga vanaks või suutmatuks."
Roosileht peab õigeks, et töötukassa on asunud toetama ka tasemeõpet. "Isegi kui inimene ei pea õpingute lõpuni vastu, annab akadeemiline keskkond palju juurde."
Töötukassa Ida-Virumaa osakonna juhataja Anneki Teelahk ütles, et nii suur tasemeõppesse asujate arv tuli positiivse üllatusena.
"Alguses oli küll reaktsioon skeptiline: "Kas on mõtet õppima minna?" ja "Vanus on juba selline...". Aga osale inimestele pole lühematest tööturukoolitustest abi, vaid ongi vaja ümber õppida. Eriti just see sihtgrupp on pikka aega töötanud ühes ettevõttes ja lõpetanud kas väga ammu mingisuguse tasemeõppe või pole üldse midagi lõpetanud. Kui on soov saada kõrget palka ja häid tingimusi, peab olema nüüdisaegne baasharidus."
Nüüd, kui tasemeõpe on käima läinud, keskendub töötukassa teistele teenustele, mille kaasrahastamiseks taotles riik raha globaliseerumisega kohanemise Euroopa fondist (EGF). Näiteks suuremas mahus eesti keele õppele ja parematel tingimustel mobiilsustoetuse maksmisele.
EGFi teenusekonsultant Ilona Kuningas märkis, et mobiilsustoetust makstakse sellele sihtrühmale tavapärasest soodsamatel tingimustel. Kui töötu asub tööle oma elukohast vähemalt 20 kilomeetri kaugusele, saab ta kuni kuue kuu vältel mobiilsustoetust (10 senti kilomeetri kohta, kuid mitte rohkem kui 300 eurot kuus miinus tulumaks). Tavaline mobiilsustoetus on alates 30 kilomeetrist ja kuni 200 eurot.
Septembri lõpu seisuga on saanud positiivse otsuse 11 mobiilsustoetuse taotlust ja eesti keele õpinguid on alustanud 32 klienti. Kuningas märkis, et kokku on saanud eri teenuseid 353 inimest. Näiteks lühiajalisele tööturukoolitusele on asunud 160 ja tööpraktikale 23 klienti (kolmest ettevõttest koondatutele laienevad ka tavapärased töötukassa teenused − toim.).
Riik sekkub
Tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski ütles Põhjarannikule, et üleriigiline meedia on tööpuudusele Ida-Virumaal asunud rohkem tähelepanu pöörama viimaste aastate suurkoondamiste tõttu, ent tegelikult on sellel piirkonnal olnud probleemid pikalt: tööturg on olnud tasakaalustamata, pidevas sõltuvuses maailmaturust ja pidanud kogu aeg kohanema globaalsete muutustega.
"Meil püütakse juurutada liberaalset mõtteviisi, et turg paneb kõik ise paika. Ida-Virumaal näeme, mis on selle loogika tagajärg: turg paneb asjad paika sel moel, et inimesed lihtsalt lahkuvad."
Seetõttu on Ossinovski sõnul algust tehtud mitme uue meetmega nii töö- kui ka tööjõupuuduse leevendamiseks Ida-Virumaal.
"Mul on hea meel, et kutse- ja rakenduskõrgharidusõpe on osutunud oodatust märksa populaarsemaks. Nii et sugugi ei vasta tõele, nagu Ida-Viru inimesed nõuaksid ainult tööd ega tahaks võimaluse korral õppida," kommenteeris minister.
Lisaks suurkoondamiste mõjude leevendamisele makstakse alates maist Ida-Virumaal töökohtade loomise toetust. Septembri lõpuks oli töötukassa sõlminud töökoha loomise toetuse lepingu kolme ettevõttega, kes on selle abil loonud 69 töökohta. Nendeks on puidust mänguasjade tootja MTÜ Sotsiaalse Kohanemise Tugikeskus ning õmblusfirmad OÜ JunEst ja OÜ Palladaplus.
"Järgmise sammuna kavandame tuleva aasta 1. maist laiamahulist programmi töötuse ennetamiseks. Alustame õppe- ja koolitustoetustega ka töötavatele inimestele, et arendada nende oskusi, võimaldada neil liikuda valdkondade vahel ja ettevõtete sees ning leevendada tööjõupuudust ja ennetada töötuks jäämist. Meetmetest saavad kasu nii töötavad inimesed kui ka ettevõtted," märkis Ossinovski.