Kohtla-Järve siiski nõuet Solovjovi vastu veel ei koosta

Ljudmila Jantšenko töötas aastaid Jevgeni Solovjovi (tagaplaanil) linnavalitsuses abilinnapeana. Nüüd, kus Solovjov oli sunnitud ametist lahkuma, peab linnavalitsus Jantšenko juhtimisel esitama Solovjovi vastu kahjunõude või leidma vettpidavad argumendid, miks seda ei tehta. Foto: Peeter Lilleväli

Kuigi Kohtla-Järve linnapea Ljudmila Jantšenko sõnadest võis aru saada, et linn on endiste linnajuhtide vastu koostamas hagi ligi miljonilise kahjunõudega, siis päris nii see pole, ütles linnasekretär Vadim Vilde Põhjarannikule. 

"Proua Jantšenko väljendas ennast natuke valesti. Praegu me tegeleme selle kohtuotsuse analüüsimisega, et selgusele saada kõigis numbrites, mis seal ära on toodud," ütles Vilde. Tema sõnul peab linn kohtusse minekuks üles otsima hulga tööde vastuvõtuakte ja muid dokumente, millele saaks tugineda. "Kui me analüüsi põhjal leiame, et kahjunõuet saab esitada, siis loomulikult me seda teeme."

Tema sõnul käsitleb kohtuotsus väga ammust perioodi, mistõttu võivad mõned nõuded olla juba ka aegunud.

Võtab mitu kuud

Vilde ei osanud öelda, kui kaua võtab linnavalitsusel aega kohtuotsuse analüüs, mille järel võiks hakata hagi koostama. "Selles asjas toimus vaid kohtueelne menetlus kolm aastat, seepärast ei ole reaalne, et me suudame otsuse kuu ajaga läbi töötada. See võtab ikka mitu kuud, aga tähtaega on raske öelda," lausus linnasekretär.

Ta ei välistanud, et seisukoha saamiseks hagi esitamise otstarbekuse kohta pöördutakse mõne advokaadibüroo poole, kellelt küsitakse sõltumatut arvamust. "Kuna tegu on keeruka probleemiga, tuleb põhjalikult kaaluda, kas kohtusse minek on üldse perspektiivikas ja kas linna elanike raha tasub sellele kulutada," sõnas Vilde.

Kohtla-Järve linnapea Ljudmila Jantšenko ütles kolmapäeval toimunud volikogu istungil volikogu liikme Eduard Odinetsi küsimusele vastates, et linn valmistab praegu ette hagi kahjunõudega korruptsioonikuritegudes süüdi mõistetud ekslinnapea Jevgeni Solovjovi ning endise aselinnapea Jüri Kollo vastu.

Odinets ütles, et tema sai üheselt aru, et tegemist on hagi ettevalmistamisega. "See oli mulle ausalt öeldes üllatav ja et kindel olla, küsisin veel teist korda Jantšenkolt üle, kas ma sain õigesti aru, et hagi esitatakse," sõnas Odinets.

Solovjovi ja Kollo süüdimõistmine jõustus selle aasta augusti lõpus, kui riigikohus ei võtnud meeste kassatsioonkaebusi menetlusse.

Maakohus mõistis kahju välja

Süüdimõistev otsus Solovjovi ja Kollo suhtes jõustus tänavu augustis, kui riigikohus ei võtnud nende kaebusi menetlusse.

Süüdistuse järgi esitas Kohtla-Järve linnale teede ehitus- ja remonditeenuseid osutanud ASi N&V juhatuse liige Nikolai Ossipenko 2006. aasta septembrist kuni 2009. aasta augustini linnavalitsusele valeandmeid tehtud remondi-, hooldus- ja korrashoiutööde kohta. Aktides kajastati muu hulgas lepingu raames tehtud tööde objekte, sisu, mahtu, maksumust ja tegemise aega, mis ei vastanud tõele ja mida linn ilma kontrollimata aktsepteeris. Peale selle vormistati tagantjärele ümber tööde vastuvõtu- ja ülevaatusakte, et varjata ülemaksete tegemist. Nende tööde vastuvõtmise eest vastutas Jüri Kollo. Uurimine tuvastas, et sel moel tekitati Kohtla-Järve linnale 840 000 eurot kahju, mille Viru maakohus Kollolt ka välja mõistis.

Esimese astme kohus mõistis lisaks sellele veel Kollo ja Solovjovi Kohtla-Järve linnale solidaarselt maksma 210 000 eurot.

Kohtunik Astrid Asi ütles tookord otsust kommenteerides, et Kohtla-Järve linn pole tsiviilhagi esitanud, kuid see on mõistetav, sest linnapea Solovjov on ise kahju tekitamises süüdistatav. Seadus annab tema sõnul mõningatel juhtudel kohtule võimaluse mõista kahju välja ka ilma tsiviilhagita ning praegusel juhul on need tingimused täidetud.

Ent ringkonnakohus muutis hiljem otsuse seda osa, mis puudutas kahju hüvitamist.

Ringkonnakohus tühistas

Ringkonnakohus nentis, et maakohtul puudus alus asuda lahendama kriminaalmenetluses tekitatud kahju hüvitamise küsimust. Kohus põhjendas seda asjaoluga, et tegude toimepanemise ajal kehtinud avaliku teenistuse seadus nägi ette, et kahjuhüvitisnõudeid süüliselt teenistuskohustusi rikkunud ametniku vastu lahendatakse halduskohtus. Maakohtu otsusest nähtub, et Kollole ja Solovjovile heidetakse sisuliselt ette teenistuskohustuste rikkumist, mistõttu puudus maakohtul ringkonnakohtu arvates pädevus lahendada nende süüdistatavate poolt Kohtla-Järvele ebaseaduslikult tekitatud kahju hüvitamise nõuet kriminaalmenetluses.

"Kriminaalasja materjalidest ei nähtu, et Kohtla-Järve linnavalitsust oleks menetlusse kaasatud kannatanuna, samuti ei ole linn esitanud tsiviilhagi. Riigikohus on varem märkinud, et kannatanu nõude lahendamine ilma tsiviilhagita on võimalik ja vajalik üksnes juhul, kui on põhjendatud alus arvata, et väljaspool kriminaalmenetlust ei oleks kannatanu ise võimeline kuriteoga tekitatud kahju hüvitamise nõuet kohasel või tõhusal viisil esitama või oleks see temale ebamõistlikult koormav," teatas Tartu ringkonnakohus, märkides, et Kohtla-Järve linn on avaliku võimu kandja, kellelt saab eeldada suuremaid õigusalaseid teadmisi ja oskusi, ning puudub igasugune alus arvata, et ta ei ole ise oma õigusi võimeline kaitsma või et see oleks talle ebamõistlikult koormav.

Peale selle leidis ringkonnakohus, et praegusel juhul ei olnud kaitsjatel võimalust esitada vastuväiteid ega tõendeid kahju hüvitise väljamõistmise kohta, mis ei vasta kohtupraktikale.