President nägi hoopis teistsugust Ida-Virumaad

Kersti Kaljulaid kogub kiiresti populaarsust. Tartu ülikooli Narva kolledžis tekkis presidendiga kohtuda soovinuist eile lausa järjekord. Sellel fotol annab Narva-Jõesuu linnapea ametist äsja lahkunud Iraida Tšubenko (keskel) kõrgele külalisele üle kohalikud suveniirid. Foto: Ilja Smirnov

President Kersti Kaljulaid nägi eile lõppenud esimese riigisisese visiidi käigus Ida-Virumaast sootuks teistsugust pilti kui see, mida kujutavad maakonnast Tallinna ajakirjanikud.

Nagu Toomas Hendrik Ilves kümme aastat tagasi, suundus ka vastne president oma esimesele riigisisesele visiidile Virumaale.

Viisakusvisiit

Neljapäeva õhtul ja reedel tutvus ning vestles Kersti Kaljulaid mitmete kohalike valla- ja linnajuhtidega. Ida-Virumaa omavalitsuste liidu esimees Veikko Luhalaid ütles hiljem Põhjarannikule, et mitte midagi uut või eriti huvitavat ta suhtlusest presidendiga küll ei saanud, kuid mõistab, et tegemist oli pigem viisakusvisiidiga.

"Ajakirjanduses avaldatu ja esinemiste järgi teadsin ma varemgi, et Kersti Kaljulaid on tark naine, kes on tugev nii poliitikas kui majanduses. Seepärast oli nüüdki näha, et see inimene teab, mida räägib," on vast valitud president Luhalaiu sõnul meeldiv vestluskaaslane.

Ka Narva linnapea Tarmo Tammiste peab presidendi seekordset visiiti piiriregiooni viisakusvisiidiks.

"Minu arvates ei peagi president tegelema kellegi probleemide lahendamisega," ütles Tammiste, lisades samuti, et presidendiga oli väga meeldiv suhelda. "Tema eesmärk oli tulla ja kohalike inimestega vestelda: uurida, kuidas me siin elame ja mismoodi tulevikku vaatame. Ta ütles, et tahab ise veenduda selles, et Narva on osa Eestist. Me puudutasime Euroopa raha kasutamise küsimusi, investeerimiskliimat, Narva linna paiknemist piiri ääres ja veidi ka suhteid Venemaaga, samuti rääkisime eesti keele õppimise võimalustest," rääkis Tammiste Narva linnavalitsuses toimunud kohtumisest presidendiga.

Presidendist sai lektor 

Narva kolledžis toimunud kohtumisel üliõpilaste, akadeemiliste töötajate ja vabakonna esindajatega − neid oli kohale tulnud terve suure auditooriumi jagu, nii et kohti jäi puudugi − pidas Kersti Kaljulaid pika kõne, mis sünkroonselt vene keelde tõlgiti. Oma kõnes rõhutas president tegusa vabakonna tähtsust, öeldes, et isetegemine on kodanikuühiskonnas võtmetähtsusega.

"Ka Narvas näen rõõmuga, et asjad saavad tehtud. On need näiteks liikumisharrastuse eestvedajad, kes õhutavad inimesi mõnuga tervisesporti tegema. Või grupp, kelle südameasjaks on liiklus linnas. Või Narva Bright Actions, kes oma väikeste, aga visade ettevõtmistega muudab linnapilti värvilisemaks ja hubasemaks, rajades raamatumajakesi ja infotahvleid. Mitmed päevakeskused ja sotsiaalvaldkonna ühingud pakuvad kohalikule rahvale nii vajalikke teenuseid," rääkis Kaljulaid.

Presidendi väitel on väike hajaasustusega riik alati olnud kodanike riik. "Mingil hetkel tundus meile, et kui saame piisavalt jõukaks, siis vastab riik igale meie vajadusele ja igal pool. See ei saa viia muu kui raiskamiseni või − nagu IMFi keeles öeldakse − jätkusuutmatule võlakoormuse kasvule. See loob teenused, mida kellelgi täpselt vaja ei ole, ja osutab neid ka neile, kellel just sellist teenust täpselt vaja pole," sõnas president, kes avaldas aga heameelt, et valitsus kavandab maksureformi, mis jätab vaesematele omavalitsustele rohkem maksuraha.

Tähtsaim meediapersoon

Kaljulaid lõpetas oma Virumaa visiidi eile, külastades Põhjaranniku toimetust, kus ta tutvus ajalehe tööga ning andis meie ajalehele pikema intervjuu, mis ilmub järgmisel nädalal.

Kaljulaid ütles, et tema nägi Ida-Virumaast hoopis teistsugust pilti kui see, mida kujutavad maakonnast Tallinna ajakirjanikud. "Nad võiksid rohkem siin kohal käia ja siis nad ehk näeksid ka neid positiivseid asju, mida mina siin nägin," sõnas ta Põhjarannikule visiidi kokkuvõtteks.

Enne seda astus president korraks läbi ka Raadio 4 Narva stuudiost. Toimetaja Jüri Nikolajev küsis talt (eesti keeles), kas president peaks vene keelt valdama, et tal oleks võimalus suhelda Eesti vene keelt kõnelevate elanikega.

"Valdama ei peaks," vastas Kaljulaid. "Aga võib-olla on isegi abi sellest, kui ma räägin oma kehvas vene keeles. Siis julgevad nemad minuga rääkida oma eesti keeles. Ja ärgu kunagi mõelgu, palun, kas nad ikka teavad, kuidas see osastava käände lõpp oli. Mina ei mõtle selle peale. Kui ma räägin vene keelt, siis nii, nagu ma seda teen. Nii, nagu ma seda tegin omal ajal Eesti Energias Iru elektrijaamas töötades. Me saime kõik üksteisest aru."